Keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender (RE) ütles ERR-ile, et kuna komisjonis on koalitsiooni ja opositsiooni saadikuid võrdselt, ei õnnestunud eelnõu edasist arutamist päevakorda panna.

Alender rääkis, et nii sotsidel, Keskerakonnal kui ka koalitsioonierakondadel on kliimaseaduse koostamine olnud eelmiste riigikogu valimiste programmis ja valimistel kokku saadud kaks kolmandikku häältest annavad seaduse koostamiseks tugeva mandaadi.

"Kolm aastat on seda nüüd koostatud, neid arutelusid peetud ja me oleme riigikogus jõudnud nii kaugele, et meil on vaja arutada fraktsioonide poolt esitatud muudatusettepanekuid. Põhiliselt esitasid neid sotsid, Isamaa esitas ainult ühe ettepaneku jõustumistähtaega edasi lükata. Ja seda me siis pidimegi sel nädalal asuma tegema," ütles Alender.

"Teine asi, mis on vaja teha edasi nüüd, kus me oleme huvigruppe juba palju kuulanud, meil on olnud kaasamiskoosolekud, me oleme ka majanduskomisjonist küsinud arvamuse: me peaks siis nende arvamuste põhjal ja selle arutelu tulemusel koostama siis muudatusettepanekud ka komisjoni poolt. Juhtivkomisjon teeb tavaliselt selle töö ära, et võtab arutelud kokku ja esitab omapoolsed muudatusettepanekud. Need olidki need kaks asja, mis oli selle nädala päevakorda minu poolt pakutud," lausus Alender.

Alenderi sõnul oli opositsioon kokku leppinud, et nii majanduskomisjonis nende arvamuse andmine kliimaseaduse kohta võetakse maha ning samuti keskkonnakomisjonis võetakse kliimaseaduse arutelud maha.

Läänemets: me loosungi tegemist ei toeta

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et koalitsioon ei ole arvestanud sotside olulisi muudatusettepanekuid.

"Näiteks mis puudutab seda, et eesmärgid peaksid olema ka seaduse jõuga valdkondadele, neid pole arvestatud. Kui sellist asja ei arvestata, siis muutub see kliimaseadus sisutühjaks paberiks ja loosungiks, mida koalitsioon enne valimisi tahab teha. Sotsiaaldemokraadid soovivad, et tal tegelikult oleks ka keskkonnale positiivne mõju. Me loosungi tegemist ei toeta," rääkis Läänemets.

Läänemets lisas, et sotsidele ei sobi ka praeguse eelnõu lähenemine majandusele ja ettevõtetele. "Asjaolu, et kliimaseaduse üldeesmärgid on seatud selliselt, et aastani 2040 võib tänane saastamine samas mahus jätkuda, aga aastal 2040 ühe korraga ja ühe hetkega peavad kõik sektorid vähendama oma saastet väga kõvasti. Selline lähenemine annab väga tugeva tagasilöögi ettevõtetele ja majandusele aastal 2040. Palju mõistlikum on teha niimoodi, et me jõuame sinna etapi kaupa. See võib tähendada päris paljude ettevõtete või sektorite tagasilangust või ettevõtete sulgemist aastal 2040 ja meil ei ole võimalik seda toetada," lausus Läänemets.

Samuti ei ole tema sõnul komisjoni esitlemisele tulevaid muudatusi huvirühmadega arutatud. "Huvirühmad küll on neist kuulnud, aga tegelikult pole kuulatud ära huvirühmade arvamusi lõplikult. Ja see on ka nagu üks põhjus, miks ei ole mõtet neid arutama hakata," sõnas Läänemets.

Läänemetsa sõnul ei saa sotsid eelnõud toetada enne kui sinna on sisse viidud positiivne mõju keskkonnale ja ka ettevõtlusele.

"Kumbagi praegu selles ei ole. Enne kui neid muudatusi ei tehta, enne meil ei ole võimalik seda teha. Me kohtume homme keskkonnaühendustega ja kujundame oma lõpliku seisukoha. Ettevõtjaid me oleme kuulanud erinevates komisjonides, aga kuna keskkonnaühendusi pole siin viimasel etapil kaasatud, siis me teeme selle kaasamisringi homme iseenda jaoks ära ja saame teada anda, mis meie täpne ja lõplik hoiak selle seaduse menetlemise juures on," sõnas Läänemets.

Alender: sotsid tahavad poliitilist punktivõitu

Yoko Alenderi sõnul tõid sotsid küll oma vastuseisu põhjusena välja erineva lähenemise majandusele ja erinevatele sektoritele, aga tegelikult sotsiaaldemokraadid praegu lihtsalt kliimaseaduse vastuvõtmist ei soovi, sest nad ei ole valitsuses ja seetõttu ei saa selle eest poliitilist punktivõitu.

"Nad lihtsalt ei taha poliitilistel kampaanialikel põhjustel seda sellele koalitsioonile kinkida, aga minu meelest ei ole see aus, sest ka nemad saaksid olla selles tulevikku vaatavas seltskonnas, kes selle heaks kiidaks," ütles Alender.

"Sotside nõudmine on siis see, et me paneksime seadusesse erinevatele sektoritele siduvad eesmärgid. Kui me praegu oleme läinud seda teed, mis ühtiks riigikogu poolt kinnitatud Euroopa Liidu suunalise poliitikaga, et meil on üldeesmärk ja sektorite vaates liikmesriigid ise vaatavad, milline sektor saab millise tempoga liikuda, ja me saame seal vahel ka aastate jooksul paindlikult vaadata, kuidas tehnoloogia areneb. Neid sektoriaalseid eesmärke praegu minu teada mitte keegi ettevõtjatest ka ei toeta, pigem on kiidetud seda, et me läheme üldeesmärgi peale. Sotsid tõid selle juhtivmenetlejale sisuliseks põhjenduseks, miks nad ei taha seadusega edasi minna. Aga mulle tundub, et see on pelgalt selline silmamoondus, tegelikult nad ei taha lihtsalt, et seda kliimaseadust see riigikogu vastu võtaks," rääkis Alender.

Alender rääkis, et üritab keskkonnakomisjonis uuesti kliimaseadust päevakorda lisada ilmselt ülejärgmisel nädalal.

"Ma tahaks ikkagi anda nii sotsidele kui Keskerakonnale, kes on kliimaseaduse koostamist toetanud, teise võimaluse. Ja eriti sotsidele, kellega Hanah Lahe, kes on juhtivmenetleja, on teinud palju sisulist koostööd ja paljud nende ettepanekud on ka arvesse võetud," ütles Alender.

"Me oleme seda tööd nii palju panustanud, ettevõtjad on panustanud, ametnikud on panustanud, et sellise valimiskampaania silmamoonduse ja silmakirjaliku trikiga nüüd see aia taha keerata, minu meelest ei ole aus," lisas ta.

Valitsus kiitis kliimakindla majanduse seaduse heaks käesoleva aasta 21. mail ja saatis selle riigikokku.

Kliimakindla majanduse seadus seab riigile üldised heite vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 on juba seatud riigikogu otsusega 2021. aastal. Valdkondlikud heite vähendamise eesmärgid on kirjeldatud seadusega koos käivates valdkondlikes teekaartides.