Avalikule istungile on kutsutud õiguskantsleri kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla, MTÜ Eesti Turbaliidu esimees Jüri Tiidermann, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liidu tegevjuht Karlis Goldstein, Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Hendrik Välja ja õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton, Eesti Rohelise Liikumise elurikkuse ekspert Tristan Saupõld, SA Keskkonnaõiguse Keskuse nooremjurist Kertu Birgit Anton, Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel, Rohetiigri nõukogu liige Eva Truuverk, keskkonnaameti kliimabüroo juhataja Annika Konovalov, kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Hedy Eeriksoo ning energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ning Säästva Eesti Instituudi, Tallina Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Teaduste Akadeemia, Eesti Linnade ja Valdade liidu esindajad.

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on antud suund Eesti järkjärguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõuga loodetakse tugevdada majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi (Reformierakond) sõnul on eelnõu väljatöötamisel otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. "See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sealhulgas riigikaitselisi," selgitas Alender.

Alender ütles, et peame sätestama selge suuna ja ajakava, kuidas väljuda võõrriikide fossiilkütustest sõltuvusest ning tugevdada majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selge raamistik suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole.

Eelnõu annab suunise koostada teekaardid, mille koostamiseks tehtud põhjalikud analüüsid peavad andma kindluse, et seadusega seatav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgid on Eestile jõukohased, et meetmed ja tegevuskava eesmärkide täitmiseks ning mõõdikud meetmete edukuse hindamiseks on asjakohased.