Mustamäest raamatu kirjutanute sõnul väärib linnaosa avastamist
60 aasta eest rajatud Mustamäe elamurajoon oli omal ajal ihaldatud elupaik, kus korter on aus ja hea. Tüüpprojektide järgi ehitatud paneelmajadest hoolimata on seal äsjailmunud raamatu "Unistuste Mustamäe" koostajate sõnul üksjagu uudistamisväärset.
Kui tavaliselt piirdutakse Tallinna uudistades vaid vanalinnaga, siis arhitektuuriloolase Karin Pauluse sõnul on omal ajal Tallinna n-ö satelliitlinnana planeeritud Mustamäe igati väärt avastamist. Mustamäe rajamist alustati 60 aasta eest tagumisest otsast ehk tehnikaülikooli kandist.
"See on koht, kuhu kindlasti võiks tee leida, näiteks me oleme praegu siin peahoone tagahoovis, mis samuti on avalik ruum. Siin ringi jalutades näeb ka mitmesuguseid skulptuure ja tegelikult neid hooneid on 1960-ndate, 1970-ndate modernistlikust kompositsiooni ilust kuni tänapäevase kõrgtehnoloogilise disainini. Ma väga soovitaks siia uitama tulla. Tegelikult tasub ka majja sisse vaadata, siin kohvi juua ja vaadata Enn Põldroosi imelist noorust kujutavat mosaiiki," rääkis Paulus.
Ameerikaliku ülikoolilinnaku vastas on veel viimane võimalus näha kortermaja külgedel olevaid kunstnik Valli Lember Bogatkina ja Margarete Fuksi pannoosid. Kui "Tütarlaps tuviga" ja "Mängivad lapsed" on juba kadunud soojustuse alla, siis sama saatus ootab ka teisi. Mustamäe vastab tänapäevasele 15 minuti linna põhimõttele, mikrorajoonides olid lasteaiad, koolid, kodupoed, aga ka kõrtsid nagu Kännu Kukk. Lisaks ülikoolile ja haiglale oli ka eraldi tööstuspiirkond, vaid linnasüda jäeti omal ajal välja ehitamata.
Kui omaaegsed suured plaanid oleksid saanud teoks, siis tänast Männi parki poleks olnud olemas. Selle asemel oleks siin olnud kaubanduskeskused, kino, kultuurimaja, aga ka perekonnaseisuamet. Nendest suurtest plaanidest jäi alles vaid Keskuse trollipeatuse nimi.
Omaette vaatamisväärsus on Mustamäe kodupoed, kus toona ülimoodsate selvepoodide kõrval tegutsesid nii juuksur, postkontor kui ka perekonnaseisuamet.
"Iga ABC ehitati eraldi projekti järgi, näiteks kui me vaatame seda ABC 8, siis me näeme, et arhitektid, kes seda planeerisid ikkagi vaatasid ja arvestasid maastikuga, et see natukene läheb üles. Siin on mitu-mitu taset, me oleme natukene allpool, üleval pool on teine ABC osa. Ja päris põnev on ABC 5, mida ma mainisin, et see on avatud hoov, ja mulle meeldib ABC, mis asub Kaja keskuse kõrval - ta on väga avar ja samas mulle meeldib, et need aknad on seinaaknad ja sa kujutad ette, kuidas see uus arhitektuur siia Tallinnasse hakkas tulema," ütles Tallinna rahvaste muuseumi juhataja Denis Jatsenko.
Eesti kultuuriloos on Mustamäel oluline koht, see on olnud koduks nii kirjanik Mati Undile, ka kunstnik Mare ja Tõnis Vindile. Karin Pauluse sõnul vääriksid ka nende kodumajad tähistamist.
"Tegelikult neid kihistusi on nii palju, et näitame seda, et ei ole niimoodi, et väärt on ainult need persoonid, kes on siis Tallinna vanalinnas või siis 30-ndate aastate uhketes elamutes elanud. See annab ju ka kodukandile ja siin uitajale nii toreda lisakihistuse," sõnas Paulus.
Aga Mustamäelt võib leida ka Eesti ühe esimese maa-aluse parkla ning uue luteri kiriku, mis oma arhitektuurilt sobitub väga hästi ümbritseva keskkonnaga.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









