Eesti muutis aasta alguses ümardamisreegleid ning loobus ühe- ja kahesendiste vermimisest ning tasahilju on neid ringlusest ära korjatud. Lisaks Eestile on ühe- ja kahesendistest loobunud Soome, Holland, Iirimaa, Belgia, Itaalia ja Slovakkia ning maist ka Leedu.

"Teistes riikides on need igapäevaselt kasutuses ehk nõudlust tema järele on ja meil selles suhtes on hästi läinud, et meil on kokkulepe heade naabritega lõuna poolt ehk lätlastega, Läti keskpangaga, kus hindade ümardamiseni veel jõutud ei ole. Nii et Läti vahetab neid münte jätkuvalt ja me vahetame siis Läti keskpangaga neid münte nimiväärtuse alusel, et saame Lätist vastu nende kaheeuroseid," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Roosve sõnul on tegu mõlemale kasuliku tehinguga, sest sentide utiliseerimine oleks märksa kulukam. Eesti sendid on aga lätlaste jaoks soodsam lahendus, kui uute tellimine. Aasta jooksul on inimesed tagastanud kümne miljoni jagu punaseid sente ja esimene laadung on juba Lätti ära saadetud. Samas väärtuses kaheeurosed mahtusid ära kahe aluse peale.

Kaupmeestele sentide kadumine meeldib, sest see on teinud vahetusraha andmise kiiremaks ning vähemaks on jäänud kassavigu.

"Päeva jooksul neid sente koguneb meile peotäis ja tegelikult me kliente suuname, kes tahavad maksta, tulevad oma hoiupõrsaid tühjendama, siis nendesse iseteeninduskassadesse, kus on sularahamaksed lubatud," lausus Harju tarbijate ühistu kaubandusjuht Kerli Reinsberg.

Euroopas on juba aastaid kaalutud täielikult ühe- ja kahesendistest loobumist, kuid seni on selle vastu olnud Kreeka, Austria ja Portugal, kus asuvad suured rahapajad, mille tulu läheb riigieelarvesse. Punastest sentidest jääb jätkuvalt käibele viiesendine, aga sellel ei pruugi olla pikka iga. Roosve sõnul on oluline, et ka väikse nimiväärtusega mündi eest oleks võimalik midagi osta.

"Ka Eestist leiab neid tooteid, neid ei ole küll väga palju, aga ikkagi leiab neid. Nii et samas me teame, et inflatsioon on omamoodi paratamatu väga oluline ja tähtis asi. Ilmselt järgnevatel aastatel see inflatsioon jõuab nii kaugele, et viiesendise ostuväärtus sisuliselt kaob," ütles Roosve.

Roosve sõnul on jutuks olnud ka viieeuroste asendamine mündiga, sest viieeurose eluiga on aasta. Ühe- ja kahesendistega saab maksta ka edaspidi, ainult tasub teada, et kaupmehel on kohustus vastu võtta kuni 50 münti, sõltumata nende väärtusest.