Eestlased on vastlakuklihulluses. Vastlad on rohkem kui kuu aja pärast, aga pagarid küpsetavad kukleid juba praegu. Tegelikult on see iga aasta nii, ütles Lõuna-Eestis 26 aastat töötanud pagar, aktsiaseltsi Lõuna  pagarid juht Kaire Kivirähk. 4000 kuklit on juba valmis ja müügis.

"Kuigi kõige suurema hoo andis siiski ilm. Meil on lumi maas. Ja miks siis mitte kukleid müüa ja teha," lausus Kivirähk.

Vastlaid kutsus vanarahvas lihaheitmise pühadeks. Selleks ajaks oli liha otsas ja hakati putru sööma. Vastlate ajal söödi ära viimane liha, mis veel alles.

"Mis siis alles oli – tavaliselt seajalad, seapea – natuke kehvemad tükid. Ja vastlakukkel oli natuke peenem ja rammusam söök. Enne suurt paastuaega sai veel kõht kõvasti täis tõmmatud," ütles vabaõhumuuseumi toitlustusjuht Žanna Tamberg.

Vanarahvas lasi liugu ja maiustas pühade ajal tatrajahust pannkookidega, ütles vabaõhumuuseumi toitlustusjuht. Kukkel ilmus Rootsi eeskujul üsna hiljuti.

"Kuklid on meie ajaloo mõistes väga värske asi. Hakkasid levima kusagil 20. sajandi alguses, võib-olla 19. sajandi lõpus. Ja pigem peenemas seltskonnas. Vanarahvas ei tundnud kuklit nii väga hästi," lausus Tamberg.

Täna tundub kukkel olevat iidne Eesti vastlamaius. Kõik teavad, milline see olema peab.

"Eestlane tahab ikka klassikalist vastlakuklit – meie toodame kõik oma kuklid käsitsi, me ei sügavkülmuta saia ja teeme kõik naturaalse värske vahukoorega," ütles Kivirähk.

Korra õpetanud teda vana rootslane, kuidas tegelikult kuklit sööma peab – murdma tükikesi ja kastma sooja piima sisse.

Tänapäeval pole kuklil enam seost vastlatega – vabaõhumuuseumis hoitakse veel traditsiooni üleval – suvel sealt kuklit ei saa!

"Mina üldse ei poolda, et kukliisu süüakse täis, enne kui päris vastlad kätte tulevad. Me alustame seoses kuklifestiga natuke varem nende tegemist, aga päris jaanuaris me neid ei tahaks ka pakkuda. Aga on olnud juhuseid, kus kukleid küsitakse ka juunikuus. Nii et Eesti rahvas armastab vastlakuklit," rääkis Tamberg.