Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas käskkirja, mille kohaselt tuleb 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud 3 188 679 eurot kanda üle 2026. eelarveaastasse. See summa sisaldab ka 1,3 miljonit eurot suurinvestori investeeringutoetusi.

ERR uuris ministeeriumilt, mis põhjusel nii suur summa investeeringutoetustest mullu kasutamata jäi. Riina Soobik majandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles, et raha kasutamata jäämine ei tähenda, nagu oleks huvi Eestisse investeerida vähenenud ja raha seepärast aasta-aastalt üle kantaks. Tema sõnul on tegu pigem tehnilist laadi ülekandmisega.

"Projektide kuluaruandeid ei ole veel esitatud, kuid eelarve on lepingutega kaetud. Väljamaksete tegemine sõltub taotlejate poolt tehtud kuludest ja selle kohta aruannete laekumisest. Kui taotlejad teevad kulusid alles sel aastal, siis tehakse ka väljamaksed sel aastal," sõnas Soobik.

2025. aastal oli MKM-i suurinvestori investeeringutoetuse eelarve kokku 2,8 miljonit eurot, millest 1,5 miljonit oli 2024. aastast üle kantud.

Ära kasutati mullu kokku 420 000 eurot, toetuse saajad olid metallkonstruktsioonide tootja Exmet Services OÜ ning äsja Tallinna lennujaama alale uue lennukite hoolduskeskuse rajanud Magnetic MRO AS.

1,08 miljonit eurot jääb aga sellesse aastasse üle kandmata. Soobiku sõnul on põhjuseks eelarvereeglid ning see raha jäi kasutamata, kuna toetamise tingimustele vastavaid projekte ei laekunud kavandatud mahus.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) fookusklientide juht Mihkel Kärg ütles, et suurinvesteeringute toetuse puhul on tänases mõistes tegu ettevõtte investeeringu toetusega.

Eelmisel aastal rahastati üht projekti: Tammer OÜ toetuse suurus oli 1 895 250 eurot. Projekti kogumaht on 12 635 000 eurot ning selle elluviimise tähtaeg on 2028. aastal.

"Kokku on selle meetme raames rahastatud kaheksat projekti ehk üks-kaks projekti aastas ongi antud toetuse puhul tavapärane," kinnitas Kärg.

Ettevõtte investeeringu toetus on mõeldud Eesti ettevõtete uut majandustegevust alustavate investeeringute soodustamiseks. Seega peab tegu olema kas uue ettevõtte asutamisega või olemasoleva ettevõtte jaoks uute toodete tootmisega.

"Toetame vähemalt 6,7 miljoni euro ulatuses planeeritavaid uusi põhivarainvesteeringuid, mis aitavad kaasa kõrgema lisandväärtuse loomisele ja ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule," tõi Kärg välja.

Väljamakseid tehakse vastavalt ettevõtete reaalselt tehtud kuludele tagantjärele ehk väljamaksete mahud sõltuvad projekti teostajatest.

"Meie jälgime seda, et projektid saaksid lõpule viidud kokkulepitud tähtaegadeks. Kuna projektid nõuavad ettevõtetelt suurt investeeringut, siis on loomulik, et nende teostamine võtab aega ning võib juhtuda, et tegeliku elu rütm ei kattu täielikult toetuse eelarve planeerimise faasis ennustatuga," sõnas Kärg.

Kärg lisas, et Eestisse investeerimise huvi ei ole vähenenud: veel suuremate ehk üle 100 miljoni euro suuruste investeeringute tegemiseks on ka suuremahuliste investeeringute toetus, milles tehti eelmisel aastal kolme projekti rahastusotsus mahus ligi 400 miljonit eurot.

"Mõlema toetuse puhul on meil eelnõustamises mitu ettevõtet, et aidata nii Eesti ettevõtteid kui ka välisinvestoreid teha oma investeeringud just siia. Selle kõrval töötame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga praegu ka uue meetmega, et saaksime toetada investeeringuid, mille mahud jäävad 20 ja 100 miljoni vahele," sõnas Kärg.

EISA ja MKM-i välja toodud toetussummade ja toetatud ettevõtete erinevus tuleneb asjaolust, et toetusotsus on ühes mahus ja reaalsed väljamaksed, millest sõltub lõpuks MKM-i eelarves jääk, tehakse toetusotsuse ulatuses järk-järgult vastavalt ettevõtte tehtud kuludele.

Seetõttu võibki EISA selgituse kohaselt ette tulla, et eelarvesse on arvestatud prognoosi järgi väljamakseteks mingi maht, aga siis tuleb seda edasi kanda.

Näiteks eelmisel aastal tehti küll Tammerile toetusotsus, väljamakseid said aga hoopis Magnetic MRO 2024. aasta toetusotsuse alusel ja Exmet Services OÜ 2023. aasta toetusotsuse alusel.

Riina Soobik MKM-ist märkis, et tänavuses riigieelarves on suurinvestori investeeringutoetuseks raha ette nähtud, kuid on väga keeruline prognoosida, milleks täpselt ja kui suurtes summades toetuse saajad oma kuluaruanded esitavad.

"Selleks, et kindlustada piisavate vahendite olemasolu tõimegi 2025. aasta jäägid alanud aastasse üle," lisas Soobik.