Ministeeriumides ja valitsusasutustes töötavad oma kommunikatsioonispetsialistid. Sellest hoolimata ostetakse suurtes mahtudes ja märkimisväärsete summade eest kommunikatsiooniteenuseid sisse kulukatelt suhtekorraldusagentuuridelt. Kuigi esmapilgul võiks arvata, et selle töö suudaksid ära teha ministeeriumide enda kommunikatsiooniosakondade töötajad, jätkas venekeelne "Aktuaalne kaamera" teisipäeval Postimehe taasalgatatud teemat.

"Asi on selles, et Eestis ei ole palju spetsialiste ega agentuure, kellel oleks tõesti tugev rahvusvaheline kontaktivõrgustik välisturgudel. Näiteks aitasime eelmisel aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (EISA) ellu viia projekti, mille eesmärk oli toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel. Sellise töö tegemiseks on vaja teadmisi, kogemusi ja kontakte sellistes riikides, nagu Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa ja paljud teised," selgitas Miltton New Nordics'i tegevjuht Annika Arras.

Riigikogu ei eita PR-agentuuride tähtsust välisturgudel tegutsemisel, kuid Andrei Korobeiniku (Keskerakond) hinnangul on olukord tervikuna tasakaalust väljas.

"Kui riigisektor ostab teenuseid erasektorilt, peaks sellega kaasnema ametnike arvu ja sisekulude vähenemine. Seda me aga praegu ei näe. Ka ametnike arv kasvab, kuigi riigiaparaadi vähendamine oli selle valitsuse üks peamisi lubadusi," ütles Korobeinik.

Riigiasutuste kulude vähendamise programm on toiminud juba mitu aastat. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi (Reformierakond) hinnangul õõnestab see tõsiselt usaldust programmi vastu ning näitab, et ministeeriumidel on endiselt rahalisi reserve sellisteks kulutusteks. Sõerd kahtleb, kas eelarvepuudujäägi tingimustes on vaja kõiki neid projekte ellu viia. 

Eelarve on koostatud suurte programmide kaupa ning nende programmide sees saavad ministeeriumid kulusid iseseisvalt ümber jaotada. Kui meil oleks konkreetsetel kulutustel põhinev eelarve, oleks võimalik näha näiteks seda, et mõne ministeeriumi või riigiasutuse sisseostetavate teenuste maht on ebaloomulikult suur ja erineb märgatavalt teiste asutuste kuludest," selgitas Sõerd.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) juht Ursel Velve (pildil) ütles Vikerraadio saates "Vikerhommik", et kuigi asutus kasutab välisriikides suhtekorraldusagentuuride teenuseid, on organisatsioon viimase aasta jooksul kommunikatsioonitöötajate arvu vähendanud 70-lt 39 inimesele ning koondanud senised eraldi üksused üheks osakonnaks.

Velve mainis, et EISA tänavune turundus- ja kommunikatsioonieelarve on 6,5 miljonit eurot, mis jaguneb 20 sihtriigi ning eksport ja investeeringute, iduettevõtluse, kogukonna kasvatamise, e-residentsuse ja turismi vahel.

Ta rõhutas, et Eesti kommunikatsiooni valdkonnas töötab vaid kolm inimest, ülejäänud on seotud rahvusvahelise kommunikatsiooniga 20 riigi suunas.

"Kui võtta nende riikide suurusi, nagu Suurbritannia, Saksamaa, Singapur või Lõuna-Korea, siis paratamatult on kõikides riikides oma kultuurilised erinevused ja kanalid. Meie EISA inimestena ei suuda ja samamoodi Eesti inimesed ei suuda aduda, mis on selles riigis kõige mõjusam," selgitas Velve.

Tema hinnangul ei pruugi inimesed aru saada, kuhu EISA raha kulutab, kuna sihtasutus pole  siiani piisavalt avatult püüdnud selgitada seda, milleks kommunikatsiooniraha kasutatakse ja millist mõju see toob.

"Majandusmõju tuleb aastate pärast. Kui investeerime näiteks ekspordi ja investeeringute turundusse 700 000 eurot, siis tagasi tuleb alles kahe-kolme aasta pärast, millal ettevõtjad saavad koostöölepingud sihtriikides tehtud," sõnas ta.

Velve lisas, et EISA teeb koostööd Tartu Ülikooli ja teiste teadlastega, et hinnata turundus- ja kommunikatsioonitegevuste mõju juba enne, kui majandustulemused täielikult avalduvad.

Septembris lõpetab valitsus järgmise aasta riigieelarve koostamise, misjärel esitatakse see riigikogule. Seal on rahanduskomisjoni liikmed juba valmis valitsusele küsimusi esitama.