Jäämurdja Tarmo sõidab vällja teisipäeval enne südaööd, sest esimesed jäämurde tellimused tuleb täita 11. veebruari keskpäeval. Pärnu sadamas ja Liivi lahel algas jäämurre juba jaanuari alguses.

Liivi lahe jääolud on sellised, et esmaspäeval käis kogu Riia sadama laevaliiklus läbi Eesti vete ümber Ruhnu saare. Seal toimetab meie Eva 316, lätlastel on aga üks jäämurdja, mis üle 60 aasta vana – nagu Tarmo.

"Lätlastel on ainult üks jäämurdja, Varma. Mis on meie jäämurdja Tarmo sõsarlaev. Täna meie parimate plaanide järgi Tarmo tööiga kestab 2028. aastani. Ja selleks peame välja töötama edasised kavad, mis siis edasi saab, kui Tarmo väärikalt pensionile läheb," lausus riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.

Pärnu piirkonnas on jäämurde abi vajanud 45 laeva, Soome lahel alla 20. Talv tuleb töine ja soomlastelt abi oodata pole praktiline – kui Eestis on jääolud rasked, siis soomlastel ammugi, ütles riigilaevastiku juht. Tal on ka oma arvestus – rasked jääolud tekivad Eestis iga seitsme aasta järel.

"Viimasena oli väga raske talv 2011, millal kõik jäämurdjad töötasid. 2018 oli selline talv, millal ka Tarmo käis jäämurdes. Ja 2025, nii et seitsmeaastane tsükkel täiesti töötab," ütles Laasma.

"Kõige raskemad jääolud tekivad kuskil kevadel. 2011 märtsi lõpus oli 120 laeva korraga jääs. Valdavalt on läänetuuled. Ja need puhuvad jää siia, ida poole. Ja tekib rüsijää," lausus transpordiameti jäämurde koordinaator Aare Piel.

Jäämurre Eestis maksab umbes kaheksa miljonit eurot aastas, sinna hulka läheb ka jäämurdjate töövalmis hoidmine kalda ääres.