"Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani allkirjastasid koostöömemorandumi, mille eesmärk on parandada riikide valmisolekut suurteks kriisideks ja sõjalise ohu korral ning kavandada ühiselt, kuidas piiride üleselt toimuvat liikumist ja evakuatsiooni vajadusel korraldada," teatas Eesti siseministeerium kolmapäeval pressiteate vahendusel.

Põhja-Euroopa riigid on viimastel aastatel suurendanud oma planeerimistegevust võimalikuks tulevaseks relvastatud konfliktiks Venemaaga, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

"Ukraina kogemused on näidanud, et rahvastiku ajutine liikumine võimaldab riigi jätkuvat kaitsmist, kaitstes samal ajal tsiviilelanikke," teatas Rootsi kaitseministeerium avalduses, milles teatati vastava dokumendi sõlmimisest.

"See memorandum annab riikidele ühise raamistiku, mis võimaldab kriisiolukorras tegutseda kiiresti ja koordineeritult, kaitstes inimesi ning hoides samal ajal riikide toimimisvõimekust," ütles Eesti siseminister Igor Taro pressiteates.

Tema sõnul on kokkuleppe keskmes valmisolek olukordadeks, kus inimesed võivad kriisi tõttu hakata iseeneslikult üle riigipiiride liikuma.

Reuters meenutas, et nelja aasta jooksul pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on miljonid inimesed sealt põgenenud, enamik neist on seniks, kuni konflikt kodus jätkub, otsinud varjupaika teistes Euroopa riikides.

Rootsi teatas, et lisaks transpordi- ja reisikoridoridele hõlmab piiriüleste evakueerimiste planeerimine ka inimeste vastuvõtmist ja registreerimist ning haavatavate rühmade kaitset.

"Lepingu eesmärk on parandada tsiviilelanikkonna kaitset suurte kriiside või halvimal juhul sõja korral," öeldi teates.

Taro: Eesti ei valmistu oma elanike evakueerimiseks

"Eesti ei planeeri oma elanike evakueerimist teistesse riikidesse. Samas peame realistlikuks, et kriisi korral võivad inimesed liikuda üle piiride omal algatusel. Meie ülesanne on olla selleks valmis – teha koostööd naaberriikidega, vahetada operatiivselt infot ja tagada, et selline liikumine oleks võimalikult turvaline ja hallatav," selgitas siseminister Taro.

Reuters märkis, et Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid eelmisel aastal omavahel sarnase lepingu, koostades varuplaanid, et tegeleda võimalusega, et sajad tuhanded inimesed põgenevad Venemaa vägede kogunemise või rünnaku eest. Soome, millel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir, sõlmis 2024. aastal sarnase lepingu Rootsiga.

Siseministeeriumi teatel on Stockholmis allkirjastatud memorandum Eesti jaoks oluline täiendus Balti riikide vahelisele elanikkonnakaitse koostööle, mille Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid 2025. aasta juunis. Kui Balti kokkulepe keskendub eelkõige kolme riigi omavahelisele koostööle ja infovahetusele, siis uus memorandum laiendab koostööd kogu Läänemere ja Põhjamaade piirkonda.

3.-4. märtsil toimus Stockholmis kõrgetasemelisel kohtumine, kus Läänemere riikide esindajad arutasid allkirjastatud koostöömemorandumi edasisi samme keskendudes elanikkonnakaitsele ja piiriülesele koostööle kriisiolukordades.

Rootsi ja Soome initsiatiivil toimunud kohtumisel osales ka siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim, kes tutvustas mullu juunis kolme Balti riigi vahel allkirjastatud koostöömemorandumi raames seni tehtud tegevusi.

"Viimaste aastate sündmused ja julgeolekuolukord Euroopas on näidanud, et ükski riik ei tule suurte kriisidega toime üksi. Seetõttu on oluline, et teeksime koostööd ja koordineeriksime oma tegevusi kogu Läänemere piirkonnas ühtselt. See aitab meil tagada elanike turvalisuse ka kõige keerulisemates olukordades. Ühtsed põhimõtted ja toimivad piiriülesed lahendused annavad kindluse, et suudame kriisi korral tegutseda kiiresti, läbimõeldult ja inimeste vajadusi arvestades," ütles Räim pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et Balti riigid kasutavad juba praegu ühist platvormi ulatusliku evakuatsiooni ja piiriülese liikumise planeerimisel ning osalevad ka üksteise kriisiõppustel. Asekantsleri sõnul on väga oluline ka tsiviil- ja sõjalise poole ühine planeerimine, mida Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdatud. "Sellist planeerimist ja koostööd on vaja laiendada kogu Läänemere piirkonda, sest oleme NATO liikmed ja naabrid, kes on oma julgeolekus teineteisest sõltuvad. Hiljuti allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumid väljendavad meie soovi süvendada koostööd piirkonnas ja tugevdada ühist valmisolekut," rõhutas Räim.

Stockholmi kohtumine on osa laiemast koostööst, mille eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna riikide valmisolekut ja tagada elanike kaitse ka keerulistes julgeolekuolukordades, märkis siseministeerium.