Eelmisel aastal langes kelmuste ohvriks ligi 3700 Eesti inimest, kellelt peteti välja üle 29 miljoni euro. Enamlevinud petuskeemideks olid petukõned ja investeerimispettused.

Rahandusministeerium otsib nüüd partnerit, kes kõigepealt töötaks välja kommunikatsioonistrateegia ja seejärel hakkaks ka inimesi teavitama, et vähendada elanike pettuste ohvriks langemist, suurendades teadlikkust finantspettustest ja andes praktilisi juhiseid oma raha kaitsmiseks. 

"Kuigi tundub, et sellel teemal räägitakse erinevates kanalites palju, siis jätkuvalt on küllalt palju neid, kelleni pettuste teemaline info ei jõua ja kes seega on petturitele lihtne saak. Arenevad ka petturite töömeetodid ja infotehnoloogilised vahendid, mistõttu on ka valvsamatel kodanikel pettuste äratundmine sageli keeruline," märgib ministeerium hankedokumentides.

Selleks, et petuskeemidele otsustavalt vastu seista, tuleb rahandusministeeriumi hinnangul tõsta ühiskonna teadlikkust, kuid selle juures ei saa loota üksnes pankade tööle, sekkuma peab ka riik.

"Riiklik teavitus on paljude inimeste jaoks selgelt mõjusam, sest seda ei peeta lihtsalt reklaamiks," põhjendab ministeerium.

Seepärast tellibki rahandusministeerium kommunikatsioonistrateegia loomise ja kampaania läbiviimise terviklahenduse, mille eeldatav kogumaksumus ilma käibemaksuta on 290 322 eurot.

Kampaania hõlmab tasulisi teavitustegevusi, aga ka meediasuhtlust, pressiteadete koostamist, ajakirjanduse kaasamist, toimetustele lugude pakkumist ja muud sellist. Ka peab pakkuja looma kampaaniale eraldi veebilehe või alamlehe mõnele olemasolevale, näiteks rahandusministeeriumi veebilehele.

Üleriigiline teavituskampaania peaks toimuma tänavu ja järgmisel aastal ning sellesse tuleb hanketingimuste kohaselt kaasata käitumisteadlasi.

Tegevused keskenduvad haavatavatele sihtrühmadele ning õpetavad pettusi ära tundma ja kriitiliselt hindama saadud sõnumeid, kõnesid ja üleskutseid. Pettuste ennetamise info koondatakse sihtrühmadele kergesti kättesaadavatesse kanalitesse ning sõnumite levitamiseks kasutatakse nii avaliku kui erasektori kanaleid. 

Sihtrühmana, kes vajab pettusteohust teavitamist enim, on ministeerium välja toonud 15-26- ning 65-aastased ja vanemad isikud, aga ka digitaalselt vähemkogenud kasutajad ning alaealised.

Kampaania on eestikeelne, kuid võimalustele vastavalt tuleb arvestada ka vaegnägijate- ja kuuljatega. Kampaania tulemusel peaks vähemalt 70 protsenti sihtrühmast kampaaniasõnumitega kokku puutuma.

Rahandusministeerium loodab kampaaniapartneriga lepingu sõlmida mais.