Lihtsustatult tähendab see seda, et kui sõja korral Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt täielikult, peab Eesti ise vähemalt 30 päeva ühendusteta hakkama saama. Eesti inimestelt endilt eeldatakse valmisolekut vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada. 

See aitab tagada põhimõtet, et valmistudes sõja korral selle võitmiseks ja kõige tõsisemateks kriisideks, on Eesti valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.

Viimati uuendati Eesti julgeolekupoliitika aluste strateegiadokumenti 2023. aastal. Vahepeal on rahvusvaheline julgeolekuolukord märkimisväärselt muutunud ning seetõttu alustati eelmise aasta sügisel strateegiadokumendi uuendamist.

Neljapäeva pärastlõunal eelnõude infosüsteemi avalikule kooskõlastamisele saadetud dokument koos seletuskirjaga sedastab, et suurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euro-atlantilisele julgeolekule on endiselt Venemaa, "kelle imperialistliku agressioonipoliitika eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada oma mõjusfäär".

Muutused USA huvides suurendavad Euroopa rolli

Julgeolekukeskkonnast rääkides tuuakse dokumendis välja, et rahvusvaheline julgeoleku keskkond on muutunud vahepealse kolme aastaga ettearvamatumaks ning reeglitel põhinev maailmakord on surve all. See on viide ka USA muutnud lähenemisele liitlassuhetele ja seetõttu nähakse dokumendis Euroopal endal suuremat rolli oma julgeoleku tagamisel. Seda on tegelikult soovinud ka USA.

"Pikaajalised suundumused Euroopa julgeolekukorralduses ning muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis nõuab Euroopa riikidelt suurema vastutuse võtmist ja tegevust ühise julgeoleku tagamiseks, sh sõjalise kaitse kulutuste kiirendatud suurendamist ja NATO võime-eesmärkide saavutamist," kirjutatakse dokumendi seletuskirjas.

Dokumendis märgitakse korduvalt ära ka Hiina roll. Seda ühelt poolt Venemaa agressiooni toetamisel Ukraina vastu koos Põhja-Korea, Valgevene ja Iraaniga. Teisalt tuuakse Hiina roll välja tema kasvava globaalse mõjuga majanduse ja tehnoloogia vallas, mis on aidanud tal end rahvusvaheliselt tugevamini kehtestada.

Aktiivkaitse põhimõte: lahingutegevus viiakse vaenlase pinnale

Võrreldes eelmise, 2023. aastal kirjutatud dokumendiga on uues strateegiapaberis "aktiivkaitse" põhimõte. See ei tähenda, et varasemast "territoriaalkaitse" põhimõttest oleks loobutud, vaid eesmärk on tagada, et lahingutegevus ei toimuks Eesti pinnal.

Lihtsustatult tähendab uus lähenemine seda, et Eesti ei loovuta vastasele oma territooriumi ja ei ürita seda siis tagasi võita, vaid viib sõja ründaja territooriumile. Siis oleks ka tsiviilohvreid eeldatavalt vähem.

Seletuskirjas on see muutus sõnastatud nii: "Sõjaline kaitse on üles ehitatud aktiivkaitse põhimõttel, mille kohaselt rakendatakse vastase jõudude vastu aktiivseid meetmeid rünnaku ärahoidmiseks või takistamiseks või rünnaku tõhususe vähendamiseks, sealhulgas süvalöögid vastase territooriumile. Territoriaalkaitsel on endiselt oluline roll, kuid eesmärk on tagada, et lahingutegevus ei toimuks Eesti pinnal".

Kuigi aprillis 2023 sai Soome ja märtsis 2024 Rootsi NATO liikmeks, ütleb uuendatud julgeolekudokument sarnaselt 2023. aasta omaga, et Balti riigid on üks operatsiooniala.

Elutähtsate teenuste alapeatükis tuuakse välja, et ühiskonna toimimine sõltub elutähtsatest teenustest ja kriisikindlusest ning tuuakse välja ka Eesti Rahvusringhäälingu roll.

"Eesti elanike olulisteks vajadusteks on elutähtsate teenuste, sealhulgas eelkõige energia, side, aga ka toidu, kütuse, tervishoiuteenuste ja avalik-õigusliku meedia olemasolu."

Julgeolekupoliitika aluste uuendamise põhjused

Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2023. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt ühe korra. Seega uuendatakse julgeolekupoliitika aluseid vähemalt iga nelja aasta järel.

Lisatud strateegiadokument "Eesti julgeolekupoliitika alused" ja ka selle seletuskiri: