"Läänemeri pole kaasajal kunagi enne olnud nii avatud ohtudele, vaidlustatud ja täis pingeid nagu praegu," ütles Kristersson pressikonverentsil Rootsi mereväe korveti HMS Harnosand pardal, mis oli sel puhul Stockholmi kesklinna ankrusse toodud. "Selle otsusega olen veendunud, et Rootsi aitab muuta Läänemere tulevikus märkimisväärselt turvalisemaks," lisas ta.

Kristerssoni sõnul kolmekordistab fregattide lisamine mereväe arsenali Rootsi õhukaitsevõimet.

Esimese laeva tarnet on oodata 2030. aastal ning nelja fregati kogumaksumus on hinnanguliselt umbes 40 miljardit Rootsi krooni (ligi neli miljardit eurot).

Kaitseminister Pal Jonsoni sõnul on valitsus taotlenud, et laevadel saaks kasutada mitmeid Rootsi enda relvasüsteeme, sealhulgas Saabis välja töötatud sõjatehnikat. Jonsoni sõnul peaks iga laev maksma umbes 10 miljardit Rootsi krooni, olenevalt pardal olevatest relvasüsteemidest.

Rootsi parempoolne valitsus, mis on üks Ukraina kindlamaid toetajaid Euroopas, on öelnud, et loodab saavutada NATO sõjaliste kulutuste eesmärgid 3,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) juba 2030. aastal, mitu aastat enne alliansis kokku lepitud tähtaega.

Uued fregatid oleksid Rootsi mereväe suurimad laevad ja nende eeldatav eluiga on umbes 40 aastat, teatas valitsus varem.

Prantsuse laevandusettevõte Naval Group võitis hanke, kus osalesid ka Briti Babcock ja Saabi ühispakkumine ning Hispaania Navantia oma.

Fregatte peetakse Rootsi õhukaitse ja Läänemere kaitsmise võtmekomponendiks. Lisaks neljale fregatile on Rootsil viis väiksemat Visby-klassi korvetti ja ta uuendab praegu oma allveelaevade laevastikku.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja sellele järgnenud NATO-ga liitumist on Rootsi asunud kiiresti oma sõjaväge tugevdama. Prantsuse julgestus- ja kaitsefunktsiooniga fregattide ostmine on Rootsi suurim sõjaline investeering alates 1980. aastatest, ütles peaminister Kristersson.