Sakslaste hinnangul seisab Euroopa silmitsi tõsiste sõjaliste võimelünkadega
Euroopa liigub suurema iseseisvuse poole liiga aeglaselt ja seisab silmitsi tõsiste sõjaliste võimelünkadega, leiavad Tallinnas Lennart Meri konverentsil osalevad Saksamaa poliitikud ja analüütikud. Eriti tuleks auru juurde panna süvalöögivõime arendamisele, kuid tootmisvõime suurendamine jääb tihti kinni poliitiliste vaidluste taha.
Ameeriklased ootavad eurooplastelt suuremat panustamist nii iseenda kui ka Ukraina kaitsesse. Mõlema osas on tehtud edusamme, kuid vaatamata sellele on Euroopa nii mõnestki oluliselt otsustusprotsessist kõrvale jäetud.
Saksamaa parlamendiliige Thomas Röwekamp ei usu, et Venemaa liider Vladimir Putin päriselt rahu soovib, kuid Euroopa peaks kindlasti istuma võimalike läbirääkimiste laua taga. Otsekontakti ja -kõnelusi peab ta aga mõttetuks.
"Ukraina Euroopa partnerid peaksid neid läbirääkimisprotsessis aitama, andma julgeolekugarantiisid ja toetama neid oma riigi kaitsmisel nii kaua ja palju, kui on vaja," ütles Röwekamp.
Euroopa seisab silmitsi USA aina väheneva sõjalise kohaloluga, mis ühtlasi tekitab võimelünki. Poliitikaeksperdi Jana Puglierini arvates peaksid eurooplased kindlasti suurendama vägede inimjõudu. Samuti on vaja tegelda kehva süvalöögivõimekusega, millele andis omakorda löögi ameeriklaste hiljutine otsus jätta Saksamaale paigutamata Tomahawki pikamaarakettidega varustatud pataljon.
"USA pidi olema üleminekulahendus. Nüüd aga pole see enam võimalik, nii et minu arvates peame ise topelt pingutama. Olemas on üks suur Euroopa projekt nimega ELSA, mille taha on koondunud mitu Euroopa riiki, et arendada seda võimekust ühiselt või koordineeritult. Probleem on selles, et praegune ajaraam on liiga pikk ja nad võivad saabuda alles 2030. aastate alguses," lausus Puglierin.
Euroopas on ettevõtteid, kes suudaksid erinevaid relvasüsteeme asendada, kuid tootmismahu suurendamine pole seni hästi õnnestunud. See on kaitseeksperdi Carlo Masala hinnangul Euroopa üks suuremaid nõrkusi.
"Selle üks osa on poliitilise tahte puudumine. Kõik hoiavad oma relvatööstust endale, et kaitsta oma riigis sellega seotud töökohti. See takistab tööstuse arengut. Teiseks, tööstus reageerib tavaliselt siis, kui neil on lepingud, ja poliitikud on pikaajaliste lepingute pakkumisega natukene aeglased," ütles Masala.
Masala sõnul tahab Euroopa küll iseseisvuda, kuid samal ajal ei soovita ameeriklastele saata sõnumit, et neid pole siia üldse vaja. Sellise tasakaalu hoidmine muutub aga aina raskemaks.
Toimetaja: Marko Tooming










