Täitmisregistrit on oodanud võlgnikud, nende lähedased, nende tööandjad, krediidiandjad ja üürileandjad. Seni oli nii võlgnikel kui ka sissenõudjatel äärmiselt keeruline leida infot käimasolevate täitemenetluste kohta. Eestis viiakse läbi ca 400 000 täitemenetlust ca 75 000 (eraisikust) võlgniku osas.

Praeguseni oli võlgnikul enda võlgade kohta võimalus infot leida eesti.ee portaalist, kuid sealt saadav info ei olnud tihti täpne. Võimalus oli edastada ka päring kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale, kuid sealt saadava teabe läbitöötamiseks oli tihti vaja pöörduda õigusnõustaja poole. Tabelitesse oli märgitud sama nõue korduvalt, näiteks kui üks kohtutäitur oli ametist lahkunud ja nõue ning menetlus oli liikunud edasi järgmisele täiturile. Lisaks kajastati seal ka juba lõppenud ja aegunud nõudeid.

Tavalisel inimesel oli väga keeruline aru saada, kellele ta tegelikult võlgu on, kui palju ning millised kohustused on juba lõppenud. Õigusriigis ei tohiks inimene vajada juristi selleks, et aru saada, millised täitemenetlused tema suhtes käivad.

Samuti oli sissenõudjate jaoks olukord keeruline. Puudus keskne süsteem, kust saada terviklikku ülevaadet enda nõuete ja menetluste seisust. Suuremad ettevõtted pidid pidama sisuliselt omaenda paralleelregistrit, et jälgida, millises etapis üks või teine nõue parasjagu on. See tähendas suurt halduskoormust, dubleerivat tööd ja lõpuks ka kõrgemaid kulusid.

Ent kõige vastuolulisem oli siiski see, et avalikkusel puudus seni sisuliselt igasugune võimalus kontrollida, kas inimese või ettevõtte suhtes viiakse läbi täitemenetlust.

Näiteks üürileandjal on õigustatud huvi teada, kas potentsiaalne üürnik jätab süsteemselt kohustusi täitmata. Krediidiandjal on õigustatud huvi hinnata inimese maksekäitumist enne laenu andmist. Tööandjal võib olla põhjendatud huvi teada, kas töötaja suhtes toimub ulatuslik sundtäitmine. Miks mitte ka uute romantiliste suhete otsijatel. Armukelmidest on räägitud palju, miks ei võiks inimesed saada infot ka oma uue võimaliku elukaaslase kohta, kellega ta ise ja ta lapsed tulevikus seotud on.

Nüüd on see võimalus olemas. Vähemalt osaliselt.

Meenutuseks, et täitmisregistrist pidi juba alates 1. jaanuarist 2024 olema kättesaadav info eraisikute täitemenetluses olevate võlgnevuste kohta. Viidatud kuupäeval register tööle ei hakanud.

Riik leidis, et võlgnike võlainfo avaldamine rikuks liiga palju nende isikuõigusi ja eraelu puutumatust. Jätkuvalt ma selles küsimuses riigiga ei nõustu. Kui inimese suhtes viiakse täitemenetlust läbi ning ta ei ole täitnud oma kohustusi, siis võiks see teave olla õigustatud huvi alusel kättesaadav. Meil ei ole vaja saada võlainfot naabri ja kolleegi, küll aga laenusaaja ja uue üürniku kohta.

Riik lõpuks avalikustas elatisevõlgnike info. Elatise ootel on meil umbes15 000 last. Elatisvõlg puudutab otseselt laste heaolu ning ühiskonna õiglustunnet. Elatisvõlgnikega tuleb tegeleda ning vähemalt nende võlgade kohta on info nüüd täitmisregistrist kättesaadav.

Samuti on täitmisregistrist kättesaadav info juriidiliste isikute kohta, kelle osas täitemenetlust läbi viiakse. Seni ei olnud võimalik saada infot, et ettevõte on võlgu ja kohtutäitur sundtäidab sissenõudjate nõuet ettevõtte vastu. Nüüd on olukord muutunud ning soovitan õigustatud huvi olemasolul täitmisregistrit ka julgelt kasutama hakata.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas esmaspäeval riigikogus, et Eestis on ca 1300 andmekogu ja igaühte neist riik reklaamida ei jõua. Täitmisregister on andmekogu, mida on turuosalised ja võlgnikud kaua oodanud, ning loodan, et info sellest jõuab kõigi 75 000 inimeseni, kelle suhtes täitemenetlust tehakse. Ja nende lähedaste ja tulevaste võimalike lepingupartneriteni. Info kättesaadavus ja avalikkus vähendavad loodetavasti ka võlgnike arvu ja nende lisandumist.

Loodan samuti, et tulevikus on võimalik veel taas avada diskussioon, et kõikide täitemenetluse võlgnike info oleks õigustatud huvi korral kättesaadav. Eraõiguslikud maksehäireregistrid müüvad igapäevaselt inimeste võlainfot raha eest ning selle tegevuse lubatavust on kinnitanud hiljuti ka riigikohus.

Riiklik ühtne täitmisregister kõigi võlgnike infoga kaitseks ka võlgnike endid valeinfo levimise eest. Kui meie karistusregister on Euroopa Liidus kõige parem ja avatum, siis sama võiks kehtida ka täitmisregistri kohta.

Pakosta tõi riigikogus õigesti välja, et eraalgatuslikes registrites võib sattuda avalikkuse ette ka valeinfo, näiteks nimekaimud või ekslikud andmed, mis hakkavad internetis oma elu elama. Täpselt sama probleem esineb praktikas ka maksehäireregistrites. Sinna võib sattuda info aegunud võlgade kohta, valede isikute kohta. Selleks olekski äärmiselt tervitatav, et Eesti täitmisregistrist oleks kättesaadav, usaldusväärne, täielik ja ülevaatlik info ka inimeste täitmata kohustuste kohta, mida kohtutäiturid sundtäidavad.

Sellest hoolimata suur tunnustus ja aitäh ministeeriumile, et oleme sammukese lähemale astunud, et nii võlgnikud kui avalikkus saaks infot täitemenetluste kohta. Loodame, et üheskoos saame olukorra veel paremaks muuta nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks.