8849 meetri kõrgune Everest asub Nepali ja Hiinale alluva Tiibeti regiooni piiril ning sellele saab ronida mõlemalt poolt. Ekspeditsioonide korraldajate sõnul ei ole Tiibeti poolel sel aastal olnud ühtegi Everestile ronijat, kuna Hiina võimud polnud lube väljastanud.

Nepali Ekspeditsioonide korraldajate ühingu peasekretär Rishi Bhandari ütles neljapäeval, et rekord ületab märgatavalt eelmist, kui Nepali poolelt tõusis 22. mail 2019 Everesti tippu 223 inimest.

"See on seni suurim mägironijate arv ühe päevaga," ütles Bhandari Reutersile, lisades, et see arv võib veel tõusta, kuna mõned tippu jõudnud mägironijad ei pruugi olla baaslaagrit oma saavutusest veel teavitanud.

Hiinast puuduvad andmed selle kohta, kui palju mägironijaid tippu jõuab, kuid Bhandari sõnul suundub tavapärasel ronimishooajal aprillis ja mais Tiibeti poolelt Everestile umbes 100 inimest.

Nepali poolelt tõuseb tipule eri andmetel keskmiselt 400-600 inimest aastas.

Turismiministeeriumi ametnik Himal Gautam ütles, et ta on saanud esialgset teavet, et kolmapäeval ronis tippu üle 250 inimese.

"Ootame mägironijate tagasitulekut, kes edastavad meile fotosid ja muid tõendeid oma tõusu kohta ning anname neile tunnistused [Everestile ronimise kohta]," ütles Gautam Reutersile. "Alles siis saame numbreid kinnitada."

Nepal on sel aastal Everestile ronimiseks välja andnud 494 luba, millest igaüks maksab 15 000 dollarit.

Eksperdid kritiseerivad Nepali sageli suure hulga alpinistide mäele lubamise pärast, mis mõnikord viib ohtlike ummikuteni või pikkade järjekordadeni nn surmatsoonis tipu all, kus loodusliku hapniku tase on ohtlikult madalam kui inimese ellujäämiseks vajalik.

Nepal on tunnistanud ummikute ja kogenematute mägironijate tekitatavaid riske, kehtestades rangema kontrolli ja kõrgemad tasud.