Nad töötavad päevade kaupa metsas ega tee palju kära. Metsloomadega ootamatu kohtumise vältimiseks on põhjust endast aegajalt märku anda.

Kilingi-Nõmme lähedal valmistub metsamees noori puid istutama. Kaasa on loomade vastu enesekaitseks võetud vile.

"Olen karusid näinud, jäneseid näinud, põtrasid. Aga pigem kardan karusid," ütles metsaistutaja Rivo Võigas.

Aastas panevad erametsaomanikud ja RMK kokku lankidele peaaegu 40 miljonit istikut. See on vaikne töö ja käib kogenud istutajal nobedasti. Nad on metsaelajate keskkonnas. Rästikuhammustuse vastu on vahendid kaasas. Viimastel aastatel peab rohkem vaatama, et karule peale ei satu.

"Kuskil 40 meetrit meist karu jalutas. Ta nägi küll meid, aga õnneks ta vaikselt jalutas. Me ei pidanud hirmuga jooksma hakkama, aga me hakkasime taganema sealt väga vaikselt," ütles Võigas.

Mees näitab gaasiballooni, kuid ei soovita seda - karu jaoks on pigem mõtet kasutada karuspreid, mis mõjub kümne meetri kaugusele. Tõepoolest - jahipoes selliseid müüakse. Kuid need on otsa saanud.

"Need karuspreid on ära ostetud, sest nad on karuspreid. On jäänud need kodukaitse spreid järgi. Põhimõtteliselt on see üks ja sama asi - pipragaas. Mis ta teeb eriliseks, on see, et ta pritsib hästi kaugele," rääkis Jahipauna klienditeenindaja Kalev Kuzmin.

Karu üldiselt ei ründa inimest, kui ta just ei arva, et peab poegi kaitsma. Karupere tuleb rahule jätta, mitte sattuda ema ja poegade vahele. Metsas laagriplatsil võivad teda köita piknikuliste maiuspalad.

Vihale aetud elukas võib kallale tulla. "Kui ta on mingil põhjusel vihaseks saanud, siis ta võib ka seda teha. Ja siis see pipragaas, mis pritsib 10 meetri peale, annab võimaluse, et kui ta silma saab, siis ta lihtsalt ei näe, kuhu tulla," ütles Kuzmin.