MKM-i võrdsete võimaluste nõuniku Taavi Talupuu sõnul on oluline esiteks koguda andmeid ja seejärel andmete põhjal panna paika järgmised sammud. Eelmisel aastal näiteks lisati Eesti sotsiaaluuringule LGBT+ kogukonda puudutavad küsimused.

Need küsimused võimaldavad Talupuu sõnul näha, kuidas LGBT+ inimestel läheb, näiteks ilmajäetust, aga ka eluaseme ja sissetulekuga seotud teemasid.

"See annab meile võimaluse vaadata, et kuidas LGBT+ inimestel läheb võrreldes teiste gruppidega, kuna meil on suured andmelüngad just valdkondades, kus me ei tea täpselt, et mis olukord on. Need on äärmiselt olulised, et tulevikus kõik teenused oleksid selgelt inimestele toetavamad," lausus Talupuu.

Üheks suunaks on seksuaalvähemuste ja tavapärasest erineva sooidentiteediga inimestega töötavate spetsialistide koolitamine, et luua turvalist ning toetavat keskkonda ja teisalt suurendada teadlikkust spetsiifilistest vajadustest erinevates eluvaldkondades.

Talupuu sõnul on koolitamise kõrval oluline ka kommunikatsioon ehk anda üheselt infot selle kohta, et töötajad on koolitatud ja et kõik inimesed on oodatud.

"Muidu võib juhtuda näiteks ohvriabi näitel see, et LGBT+ inimesed ei pruugi olla kindlad, et kas see inimene, kes neile seda teenust hakkab pakkuma, et mis on tema suhtumine, et ta võib peljata taasohverdamist näiteks ehk siis selle jaoks on hästi oluline, et need teenused siis selgelt ütleksid, et see on mõeldud LGBT+inimestele ka nagu meile kõigile, et nad on teadlikud erinevatest teemadest."

Eesti LGBT Ühingu tiimiliige Keio Soomelt ütles, et tegevuskava loomine ja rakendamine on suur samm nii kogukonna kui kogu ühiskonna jaoks.

"Üks asi on see, kui sa lihtsalt aastaid räägid, et võiks ja oleks ja poleks. Teine asi on see, kui sul on need asjad fikseeritud ja aktsepteeritud. Siis see annab väga palju kindlust ja turvatunnet juurde ühest küljest meie kogukonnale, aga tegelikult mõjuvad need üleüldse laiemalt ühiskonnale," sõnas Soomelt

Kuigi tegemist on LGBT+ tegevuskavaga, siis see on Soomelti sõnul seotud igasuguse turvalisuse ning inimõigustega ja üksteisega arvestamisega.

"Ühiskond on täpselt nii tugev, kui tugevad on kõik selle üksikud liikmed," leidis ta.

Tegevussuundadest peab Soomelt kõige olulisemaks haridust.

"Nii selles klassiruumis turvalise keskkonna loomine kui ka siis õpetajate koolitamine ja koolipidajate koolitamine selleks, et nad oskaksid ja suudaksid seda turvalist keskkonda seal koolis luua," selgitas ta.