Baltic Pride'i ja Tallinn Pride'i projektijuhi Keio Soomelti sõnul on institutsioonide kohalolek oluline. Soomelt lisas, et Eesti asutuste ja organisatsioonide nähtav tugi on endiselt tagasihoidlik võrreldes paljude teiste riikidega.

"Ma ütleksin, et isegi Eestis pigem on see osalemine tagasihoidlik, sest kui te vaatate mujal maailmas, siis kasvõi see, et brändi nädalal, kui palju on vikerkaarelippe näiteks Skandinaavias versus Tallinnas üksikud lipud, siis meil veel pisut minnakse sellel teel," rääkis Soomelt.

Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise voliniku Eveliis Padari sõnul osaleb ülikool tänavusel Baltic Pride'i rongkäigul ning on esimene Eesti ülikool, kes on end üritusele ametlikult registreerinud.

Padar ütles, et osalemise eesmärk ei ole ainult teadmiste loomine, vaid ka turvalise ja kaasava keskkonna kujundamine.

"Me näeme, et meie roll ei ole ainult teadmisi luua, vaid ka kujundada seda keskkonda, kus üliõpilased ja töötajad saavad õppida ja töötada turvaliselt ja väärikalt," märkis Padar.

Tallinna Ülikool sel aastal rongkäigus ei osale. Ülikooli võrdse kohtlemise voliniku Marge Toominga sõnul ei olnud otsuse taga põhimõttelist vastuseisu, vaid pigem praktilised põhjused.

"Tegelikult ei olnudki nagu seda põhjust, et me ei otsustanud osaleda. Meil on administratiivselt hästi kiire aasta. Mina ise liitusin alles märtsikuus. Siis teine asi oli see, et meil rektor vahetus ja siis on ka eksamisessioon ja ma küsisin üliõpilaskonnalt, kas neil on mahti sellega tegeleda ja kahjuks nad ütlesid, et praegu ei ole. Nii et täiesti objektiivsed põhjused, miks me sel aastal ei osale," selgitas Tooming.

Nädal aega kestva Baltikumi suurima LGBT+ ürituse Baltic Pride'i raames toimub ligi 50 erinevat sündmust. Sealhulgas kinoprogrammid, näitused ja vestlusõhtud. Vikerkaarekangas on lahti rullitud juba Viljandis ja Tartus, Tallinnas toimub see laupäeval.