KVA teatas, et taastab maaväe nooremohvitseri kursuse, mis pakub sõjalist lisaharidust juba kõrghariduse ning sõjalise baashariduse omandanud ehk sõduri baaskursuse ajateenistuses või kaitseliidus läbinud isikutele.

Aasta ja neli kuud pikk kursus sisaldab aastapikkust õppeaega, mis toimub osaliselt koos KVA rakendushariduses õppijatega ning nelja kuu pikkust teenistuspraktikat kaitseväe üksuse juures.

Kuigi sügisest hakatakse pakkuma haridust vaid maaväeohvitseridele, siis KVA õppekavade arendusgrupi ülem Lauri Kriisa sõnul on edaspidi plaanis neid ka teistele väeliikidele laiendada.

Kriisa ütles, et sarnane kursus oli akadeemias ka umbes 20 aastat tagasi ning selle kaudu sai kaitsevägi endale juurde palju teenistuses kaugele jõudnud ohvitsere.

Samas rääkis kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus eelmisel aastal ajakirjanduses 500 sõjalisest ametikohast, mida vaja täita ning veel 400 uuest loodavast ametikohast, mis aastani 2030 juurde tekivad. Samu numbreid kinnitati ERR-ile ka nüüd.

Kuigi Kriisa jättis vastamata küsimusele, kas kursuse avamise põhjus seisneb tegevväelaste puuduses, tundub numbritele otsa vaadates lisavõimaluste tekitamine puuduolevate ametikohtade täitmiseks loogiline samm kaitseväe poolt.

Tegelikult ei ole ohvitseriks saamise variante kaitseväes vaid kaks, rakenduskõrgharidus ja nüüd kõrghariduse baasil kursus, vaid hoopis kolm.

Võimalik on lisaks veel ajateenistuses läbida reservohvitseri põhikursus, kus omandatakse ohvitseriharidus seitsme nädalaga, millele, tõsi küll, eelneb ka viis nädalat nooremallohvitseri kursust, mille võib õppe osaks lugeda.

Kaitsevägi on juba mõne aasta ohvitseridena ka sellised inimesi tööle võtnud ning seega on kaitseväkke kõrgharidusega minnes võimalik ohvitseriks ka saada kolmekuise haridusega. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik ametisse astuda lipnikuna ning ilma kõrghariduseta, kuid kuna sealt järgmine samm ehk nooremleitnantiks saamine eeldab kõrgharidust, ei ole selline liikumine levinud.

Sarnaselt KVA rakenduskõrgharidusõppes õppijatega on kursuse lõpetajatel kaitseväe ees ka kohustused. Kui KVA ohvitseriõppe lõpetaja peab kursuse lõppedes teenima vähemalt kolm aastat kaitseväes või vastasel juhul peavad nad teatud summa hüvitama, siis ka täienduskursuse läbijatel on samasugused eeldused.

"Tegemist on ressursimahuka koolitusega. Kursuse lõpetamisel (või selle poolelijätmisel) on osalejal kohustus hüvitada riigi tehtud kulutused kas kahekordse õpingute aja pikkuse teenistusega kaitseväes või rahaliselt," sõnas kolonelleitnant Kriisa.

KVA-s õppijatele on lisaks vähemalt 1800 euro suurusele kuupalgale tagatud muud hüved nagu näiteks tasuta ööbimine kooli ühiselamus, arstiabi ning ka spordihüvitis.