ERR Philadelphias: USA 250. iseseisvuspäev paneb mõtlema riigi algolemusele
Laupäeval tähistatakse Ameerika Ühendriikides iseseisvuspäeva. Juubeliaastal toimuvad üle riigi pidustused, kuid tähtpäev paneb ameeriklasi mõtlema ka sellele, kui hästi on riik suutnud oma algseid lubadusi täita.
Philadelphia ei ole ameeriklaste jaoks lihtsalt üks suurlinn. Just seal kuulutati 250 aastat tagasi välja Ameerika Ühendriikide iseseisvus. Seal pandi alus mõtteviisile, millest kasvas välja Ameerika unistus: usk, et töö ja visadusega on võimalik edu saavutada.
"Tunnen uhkust, et olen ameeriklane. Oleme küll suhteliselt noor riik, kuid see, mida oleme 250 aastaga saavutanud, on muljetavaldav," lausus Tyler.
Kahe ja poole sajandiga on Ameerika Ühendriikidest saanud maailma juhtiv majandusjõud. Kuid paljude hinnangul on edu, mida kunagi peeti kõigile kättesaadavaks, muutunud raskemini saavutatavaks.
"Ameerika unistus on minu meelest sisuliselt sama nagu alati. Lihtsalt tundub, et seda on tänapäeval raskem saavutada. Võimalus saada midagi päriselt endale ja öelda: "Selle olen ma ise saavutanud" ning jätta midagi ka järgmisele põlvkonnale, see ongi alati olnud osa Ameerika unistusest," ütles Tyler.
"Võib-olla mina elasingi Ameerika unistust. Käisin ülikoolis, sain hea töö, aga kui vaatan, mida pidid läbi elama mu isa ja vanemad ning võrdlen seda tänase päevaga, siis kuigi minul on olnud hea elu, ei saa sama öelda paljude minu ümber olevate inimeste kohta," sõnas Mckinley.
Kuigi üle kogu riigi tähistatakse juubelit paraadide ja ilutulestikuga, ei tähenda see kõigile üksnes pidupäeva. Juubel tuletab meelde ka Ameerika Ühendriikide keerulisemat ajalugu: orjandust, rassilist ebavõrdsust ning pikka võitlust kodanikuõiguste eest.
"Ma pole kogu oma elu jooksul kordagi Ameerika lippu välja pannud. Põhjus on lihtne: meie pere taust. Mu isa oli renditalunik. Ta kasvas üles äärmises vaesuses," sõnas Mckinley.
Ameerika on läbi ajaloo olnud miljonite sisserändajate jaoks võimalus alustada uut elu. Kuid viimaste aastate terav poliitiline vastasseis on pannud osa neist küsima, kas riik elab endiselt nende lubaduste järgi, mis 250 aastat tagasi kirja pandi.
"Tulin siia 1987. aastal ja sain kodakondsuse vist Obama ajal. Mulle meeldis siin elada, sest hoolimata kõigist probleemidest oli alati olemas lootus. Alati tundus, et midagi liigub paremuse poole. Kahjuks lõppes see tunne umbes kaks aastat tagasi," ütles Kristof.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










