USA saatkondade turvakontroll on alati olnud põhjalik, seda vähemasti peale 1979. aastal Iraanis juhtunud pantvangikriisi. Seepärast peavad kõik ajakirjanikud akrediteerimiseks oma isikuandmeid saatkonnaga jagama ning saatkonna ruumidesse sisenemine toimub dokumendi alusel.

Minul on kahjuks dokumendid kadunud ning päev enne vastuvõttu kaotas kehtivuse ka Eesti äpi e-dokument. Õnneks leidisid saatkonna töötajad neljapäeval võimaluse ka ilma selleta mind Tallinnas Maarjamäel suursaadiku residentsis toimunud üritusele sisse lasta.

Varsti hakkas ka külalisi järjepanu jõudma: ministrid, riigikogu liikmed, muusikud, diplomaadid või nagu ütles suursaadik Pipko – Ühendriikide sõbrad.

Koguneti, et hakata kuulama Pipko ja üllatuskülalise kõnet. Selleks osutus viimaseid kuid ametis olev Eesti president Alar Karis.

Pipko on pärit Eestist ning ka Tartu Ülikoolis õigusteadust õppinud, ent nagu ta ise ka kinnitas, siis enam eesti keelt suurt ei kõnele ega aru sellest saa. 1981. aastal sai ta oma päritolu tõttu enda sõnutsi "endisest Nõukogude Liidust" Ühendriikidesse emigreeruda.

Pipko võrdles oma kõnes USA konstitutsiooni ja Eesti Vabariigi üht alusdokumenti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", öeldes, et selles kajab mitmeti ka USA alusdokumendi mõtteid.

Lisaks viitas suursaadik kõnes mitmele presidendile, olgu selleks siis Lennart Meri, Donald Trump või John F. Kennedy. Lisaks sai mainitud ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm.

Nii Pipko kõnest kui ka hiljem saatkonna teise mehe ehk asejuhi Matthew E. Walliga rääkides jäi kõlama sama asi: Ameerika liitlased peavad võtma rohkem vastutust, mitte ainult lootma jääma Pax Americana kestmisele.

Sellega aga praeguse USA presidendi mõju diplomaatilisele korpusele ei piirdunud, sest kõnes tänas Pipko ka oma naist, keda nimetas äratuntavas kõnestiilis "Ameerika patrioodiks, kellel on südames koht ka Eestile".

Mitu korda kõlasid kõnes tänusõnad ka sponsoritele, millest võib ehk järeldada, et ameerikaliku peolaua katmisel oli neil oma roll. Külmikust oli saada karastusjooke, buffet-lauas andis tooni tuntud kiirtoidukett. Väidetavalt koosneb ka Trumpi söögilaud dieetkoolast ja kiirtoidust.

Hiljem teatas suursaadik, et mängima hakkab Trumpi lemmiklugu ehk Frank Sinatra "My Way".

Karis rõhutas samuti oma ingliskeelses kõnes, et Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni saab pidada Eesti manifesti eelkäijaks, nimetades sarnaseks nendes kirjas olevaid vabadusi ja püüdlust õnnelikkuse poole.

"35 aastat tagasi, kui Eesti taastas oma vabaduse, arvasime me, et suurt kurjust on võidetud ja elu liigub suures osas maailmast edaspidi hõlpsamalt edasi, aga ärge saage valesti aru – kurjust ei hävitatud. Nüüd on see taas oma pead mitmes kohas tõstmas," ütles Karis.

"Väikeriik saab eksisteerida vaid reeglitepõhises maailmas, aga see ei ole ka teistmoodi suurriigiga," lisas Eesti president.

Pärast kõnesid esinesid üritusel USA sõjaväe 1. jalaväediviisi bänd ja Tartu ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester "Popsid" .

Asejuht: uue saatkonnahoone ehitamine näitab meie pühendumust Eestis

Hiljem Eestist rääkides teatas saatkonna asejuht Wall, et see on hea koht, kuhu diplomaadina sattuda, sest siinsed inimesed on otsekohesed.

"Nad kõnelevad otse ja mida muud saaks üks diplomaat tahtagi," sõnas ta.

Sel kevadel pälvis tähelepanu peaminister Kristen Michali sõnavõtt, kus too ütles, et Eesti on USA liitlane, ent mitte MAGA-ideoloogias. Kas sellised sõnavõtud võiks kahe riigi suhteid mõjutada?

"Absoluutselt mitte. Kuulsite tänastes kõnedes, millised suurepärased õigused inimestel on ning üks neist on sõnavabadus. /.../ Kui asi puudutab sisepoliitikat, siis see on teie asi. Meie ootame ka edaspidi, et jätkuks suurepärane koostöö, mis meil Eesti valitsusega on."

Wall rõhutas veel, et USA ja Eesti hea suhte näitajaks on ka uue saatkonnahoone ehitamine nn superministeeriumi kõrvale Tallinnas Uue Maailma asumisse.

"Tegelikult on hoone ehitamine kolme aasta pikkune protsess. Nii et loodetavasti näeme me täiesti uut ja säravat saatkonnahoonet 2030. aastal," ütles ta ning lisas, et ehitustöödega peaks edasi liigutama tuleval kevadel.

Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev on 4. juuli.