Tartus Karlova koolis oli kolmapäeval suvevaheajale kohaselt vaikne. Vaid kooli esimesel korrusel tehti ettevalmistusi võimalikeks kriisideks, näiteks juhuks kui mõne eksinud ründedrooni tõttu tekib vajadus varjuda.

Varjumiskohtade ja varjumisteele jäävad aknad kiletati materjaliga, mis aitab plahvatuse korral hoida klaasi koos.

"Kui on pommiplahvatus, siis peale klaasi purunemist ilma kileta need killud lendavad toa poole ja tegelikult ongi see kõige surmavam asi üldse, mis peale plahvatust inimesi hävitab. See kile hoiab killud koos peale plahvatust. Sõltuvalt plahvatuse jõust – nõrgema plahvatuse korral võiks klaasid ikkagi ette jääda. Küll katkisena, aga siiski, need on ees ja elu läheb edasi. Tugevama plahvatuse korral lendab aken koos raamidega eest ära ja seda me kilega ei hoia kinni," rääkis Kileprofi juht Ole Raudsepp.

"Meie soov on, et kui on vaja varjumispaigana koolides neid ruume kasutada, siis need oleks vastava ettevalmistusega. Mida on meie Ukraina kolleegide kogemus näidanud, on see, et kildude vastu aknad kiletada. Nad ise ka teevad seda. Paralleelselt ventilatsioon, valgustus, võimalus seadmeid elektrivõrgust laadida – neid kõiki me käsitleme tervikuna ja ehitame välja," lausus Tartu abilinnapea Martin Bek.

Kriisikindlusesse panustab linn sellel aastal 850 000 euroga. Kui suur osa sellest akende kiletamise peale kulub, Tartu abilinnapea veel öelda ei osanud, kuna 34 hoone, peamiselt lasteaedade akende kiletamise hange on veel käimas. Väiksema osa ehk peamiselt koolimajade varjumiskohtade akende kiletamiseks, on linn arvestanud 64 000 eurot.

"Siin kasutatakse üht parimatest variantidest ehk 3M ultra800 on kile margi nimi. See on mitmekihiline turvakile ja mis on eriti vastupidav plahvatuse korral. Kui nõrgem variant panna, siis see rebeneb lihtsamini ja ei ole nii pommikindel," ütles Raudsepp.

Tartu linn loodab haridusasutustes töödega lõpetada sellel aastal. Sotsiaal- ja haldusobjektidel jätkatakse kiletamistöid järgmisel aastal.