Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul toetab Eesti jätkuvalt Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainat ja tema inimesi ning Euroopa Liidu ühtset lähenemist nende abistamisel.

"Paljudel Ukraina sõjapõgenikel pole võimalik koju naasta, sest Venemaa on okupeerinud osa nende kodumaast, jätkab rünnakuid Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu. Ajutise kaitse pikendamine annab sõja eest põgenenud inimestele kindluse, et nad saavad oma elu turvaliselt korraldada seni, kuni Ukrainasse on jälle võimalik sõjaohtu kartmata tagasi pöörduda," ütles Taro. 

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt pikendatakse ajutise kaitse kohaldamist kuni 4. märtsini 2028. Samas sisaldab ettepanek ka muudatust, mis puudutab tulevasi ajutise kaitse taotlejaid. Selle kohaselt ei anta edaspidi ajutist kaitset Ukraina kodanikele, kellel ei ole sõjaväekohustuse tõttu seaduslikku õigust Ukrainast lahkuda.

Muudatus ei mõjuta inimesi, kes on juba saanud ajutise kaitse Euroopa Liidus – nende kaitse jätkub senistel tingimustel. Ajutine kaitse annab Ukrainast põgenenud inimestele õiguse elada Euroopa Liidus, töötada, õppida ning saada vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. 

Taro lisas, et Eesti peab oluliseks, et ajutise kaitse kohaldamine Euroopa Liidus toimuks jätkuvalt ühtsetel alustel, kuid möönis, et samal ajal tuleb liikmesriikidel valmistuda ka ajutise kaitse koordineeritud lõpetamiseks, et töötada välja lahendused, mis võimaldavad sõjapõgenikel vajaduse korral minna üle teistele seaduslikele viibimisalustele või naasta Ukrainasse siis, kui olukord seda võimaldab. 

"Aga tõsisemalt saab sellest rääkida siis, kui sõda Ukrainas on lõppenud. Kahjuks – nagu me kõik teame – ei ole praegu võimalik ennustada, millal see võiks juhtuda," tõdes Taro. 

Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset ligikaudu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.