"Reeglina ei anta ajutist kaitset äsja saabunud isikutele, kellele Ukraina võimud ei ole nende sõjaväekohustuse tõttu riigist lahkumiseks luba andnud," teatas Euroopa Komisjon, tehes samas ettepaneku pikendada kõigi teiste sõja eest põgenenud ukrainlaste ajutise kaitse kehtivust veel aasta võrra.

Brüsseli sõnul tehakse muudatus Kiievi palvel, mille armee on hädas sõdurite nappusega.

EL andis ukrainlastele ajutise kaitse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal. Meedet on mitu korda pikendatud ning praeguse seisuga aegub see järgmise aasta märtsis.

Praegu saab meetmest kasu umbes 4,4 miljonit inimest, kellele see tagab elamisload, õiguse töötada ning juurdepääsu arstiabile, sotsiaalabile ja haridusele.

Komisjoni ettepaneku kohaselt pikendatakse kaitse pakkumist kuni 2028. aasta märtsini, sealhulgas juba blokis elavatele sõjaväekohustuslikus eas meestele.

Kuid äsja saabuvad 23- kuni 60-aastased mehed, kellel on Ukraina sõjaseisukorra tõttu riigist lahkumine keelatud, jäetakse komisjoni sõnul meetmest välja niipea, kui EL-i liikmesriigid plaani heaks kiidavad. Komisjon lisas, et neil on siiski võimalik taotleda varjupaika.

Brüssel teatas, et töötab välja ka katseprogrammi, et toetada koju naasta soovivaid ukrainlasi praktilise abiga sellistes valdkondades nagu töö, eluase ja haridus.

EL-i andmetel moodustavad täiskasvanud mehed praegu liidu kaitset saavatest ukrainlastest umbes 27 protsenti, naised 43 protsenti ja alaealised 30 protsenti.

Suurimad kogukonnad asuvad Saksamaal, Poolas ja Tšehhis.