Sõitsin hiljaaegu Peipsi ääres ringi. Olin Eesti pikimal toidutänaval, ligi 30-kilomeetrisel teel Raja külast Rannapungerjani. See tee on ääristatud kümnete kala-, kurgi- ja sibulamüüjate müügipaikadega. Seal tegutsevad alati lustist pakatavad väikeettevõtjad. Neil on alati olnud naeratus suul ja käepärast soe soovitus kala või kurgi ostmiseks.

Aga nüüd... Nüüd kogesin hoopis hirmu ja ahastust. Kaupmehed kurtsid, et nende aastatepikkune töö Peipsi toidukultuuri arendamisel on maha tehtud. Suitsukalade ja värskelt soolatud kurkide pakkumised on kuritegelikuks pööratud.

Just nii said tee ääres kauba müüjad aru transpordiameti sildivastasest kampaaniast. Ametnikud nimelt halvustasid ja ähvardasid neid, kes julgesid tee äärde panna sildi oma kauba nimega. Tundus, et kirjutad plakatile "suitsukala" või "sibul" ja oledki kurjategija. Samal ajal polnud transpordiametil käepärast ühtegi fakti siltide suurest liiklusohust.

Nii oli mõnede ametnike agarus kümne aasta vanuse seadusesätte tõlgendamisel muutunud omamoodi ogaruseks. Just nõnda arvasid siltide halvustamisest häiritud kaupmehed ja ka ostjad.

Sel taustal hakkasin mõtlema, et äkki peaks meil olema mingi äraspidine autasu. Mingi libameene, et meeles pidada tegelasi, kes ajavad Eesti elu untsu. Kuidas märgistada neid, kelle tegevuse hindab avalik arvamus agaruseks, mis muutub ogaruseks? Kuidas küll rahustada ametnikke, kes eelistavad oma peaga mõtlemisele tuima tegu? Äkki luua ogaruse ohjeldamiseks orden?

Ja mõte sündiski. Saagu unikaalseks autasuks Ogaruse orden, O-orden. Ja esimesteks laureaatideks need, kes suutsid ära hirmutada teede äärde silte paigutanud väikeettevõtjad.

Aga see pole kõik. Tõenäoliselt tuleks O-orden anda haridusministeeriumi ametnikele, kes suutsid koolid nii ära hirmutada, et haridusasutused loobusid laste harimisest teatrites ja muuseumides. Põhjuseks kartus, et aastakümneid käinud piletiraha kogumine on seadusevastane. Nii tõi Eesti Muuseumide Liit välja, et eelmise aasta lõpul küsitletud 40 muuseumist ligi pooltes oli hirmutamise tõttu tellitud programmide arv langenud kolmandiku võrra.

Tõdemus: agarus võitlusel vähekindlustatud perede muuseumikülastuste eest tõi kaasa kümnete tuhandete eurode suuruse kahju teatritele ja muuseumidele. Rääkimata lastel saamata jäänud tarkusest ja emotsioonidest. Kas anda selle eest O-orden?

Aga seegi pole kõik. Veel polnud vaibunud suure sildisõja kaja, kui maarahvani jõudis karm teade. Selline, et kui sul on enam kui pool hektarit põldu, pead selle registreerima. Vahet pole, kas kasvatad kartulit, porgandit või herneid. Registreerida on vaja ja siis tuleb ehk ka kontrolle oodata!

Ajaloo mäletajad tulid välja kibeda tõdemusega, et põldude registreerimisnõudega algas kunagi sovetiajal Eesti põllumeeste kulakuks tembeldamine. See jõudis lõpuks külmale maale saatmiseni. Nii või naa, aga üks O-orden läheks vist praegustele põldude registreerimise käivitajaile küll.

Aga seegi pole kõik. Võimlemispeol "Maaelu võlu" osalejad said noomida, kui julgesid staadionile minna kilekottide, ühekordsete nõude või plastpudelitega. Esinejate väitel pragati staadionile sisenemisel neidki, kellel oli kotis poest ostetud plastümbrises müslibatoon või tetrapakendis jogurt. Justkui oleks tegemist Eestis keelatud kaubaga. Kui see polnud roheagarus, mis muutus roheogaruseks, siis mis see oli?

Ja siit minu tagasihoidlik soovitus kõigile, kes ei soovi ogaruse ordenit saada. Mõelge oma peaga. Ausõna see pole valus, pigem mõnus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.