Möödunud nädalal andis regionaal- ja põllumajandusministeerium välja teate muudatusest, mis pidi jõustuma 1. juulil ning määratlema, milline mitteloomsete esmatoodete ehk aedviljade, seente, idude jms tootmismaht liigitub väikeseks koguseks.

Teade tekitas aga palju segadust, mistõttu ilmus selle kohta nii artikleid ajakirjanduses kui ka postitusi sotsiaalmeedias. Talupidajatele jäi selgusetuks, kuidas peaks muudatusega nende tulu tõusma ning arutelud käisid ka selle üle, mille järgi pandi paika nii avamaade kui ka katmikalade piirid ning kas pereliikmetele ja naabritele tohib oma toodangu edasi müüa ilma, et keegi nende aiamaad kontrollima läheks.

Teisipäeval algatas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras määruse muutmise, millega vaadatakse uuesti läbi mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piirid ning nende rakendamise kord.

"Määruses on ilmselged puudujäägid, mis tuleb korda teha," nentis Terras. Lisaks jõudis ta kohtuda erinevate organisatsioonidega, mis andsid määrusele tagasisidet.

Terrase silmis olid murekohad riigisiseselt paika pandud avamaa ja katmikala suurused, mis määrasid, kas toodangu kogus on suur või väike. Teine kitsaskoht oli tema sõnul organisatsioonidevaheline andmete jagamine. "Kindlasti ei taha tekitada olukorda, kus üks talupidaja peab registreeruma või endast märku andma mitmes andmebaasis," lisas ta.

Kitsaskohad vaadatakse üle

Terras nentis, et kõik kitsaskohad tuleb koos talupidajatega üle vaadata ning leida lahendus, mis oleks vastuvõetav ega tekitaks bürokraatiat juurde.

Ta kinnitas, et määruse kohta peaks lähinädalatel veel nii analüüse kui ka tagasisidet tulema. Järgnevad uued ettepanekud ja arutelud määruse parandamiseks.

Kuniks määrust üle vaadatakse, ei kontrolli PTA kedagi.

Veel kehtiva lahenduse järgi loetakse mitteloomsete esmatoodete väikeseks koguseks põllumajanduskultuuride saak, mis saadakse kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt, sealhulgas kuni 0,01 hektari ehk 100 ruutmeetri suuruselt katmikalalt ehk nn kasvuhoonest. Idandatud seemnete, idandite, võrsete ja kultuurseente puhul on piir kuni 3000 kilogrammi aastas.

Piiri ületav tootja peab esitama põllumajandus- ja toiduametile majandustegevusteate ning kuulub riskipõhise järelevalve alla. Oma tarbeks kasvatamist kord ei puuduta. Registreerimisküsimus tekib müügiks või tarnimiseks kasvatamisel.

Minister Terras otsustas, et senine lahendus tuleb ümber hinnata neljast aspektist: õiguslik alus, valitud piirmäärade põhjendus, mõju väiketootjatele ning riigi olemasolevate andmete kasutamine.

Euroopa Liidu toiduhügieeni raamistik nõuab liikmesriigilt väikestes kogustes esmatoodete otsetarnele riigisiseseid reegleid. Euroopa Liidu õigus ei kirjuta Eestile ette, et avamaa piir peab olema 0,5 hektarit või katmikala piir 100 ruutmeetrit. Need piirmäärad on Eesti riigisisene valik, seisab ministeeriumi pressiteates. Seetõttu tuleb nende sobivust hinnata Eesti tootmisstruktuuri, toiduohutuse riski ja halduskoormuse alusel.

Minister andis kantsler Triin Kõrgmaale ülesande esitada ülevaade määruse ettevalmistamise kohta. Ülevaates tuleb selgitada, milliste andmete põhjal valiti 0,5 hektari, 100 ruutmeetri ja 3000 kilogrammi piir, milliseid alternatiive kaaluti, kuidas hinnati mõju väiketootjatele, milliseid tootjaorganisatsioone kaasati ning miks ei valitud esmaseks lahenduseks PRIA ja PTA andmete ristkasutust.

Määruse muutmisel tuleb kõigepealt kaardistada, millised tootjate pinna-, kultuuri- ja tegevusandmed on riigil juba olemas. Kui tootja on PRIA-le oma pinnad ja kultuurid esitanud, peab riik enne uue teavituskohustuse nõudmist tõendama, miks olemasolevatest andmetest ei piisa.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) peab koostama rakendusjuhise, mis eristab oma tarbeks kasvatamise, väikeses koguses otsetarne, teavitamiskohustusega tootmise ning tegevusloakohustusega tegevuse. Juhis peab andma tootjale üheselt arusaadava vastuse, kas tema tegevus vajab teavitust, tegevusluba või ei vaja kumbagi.

Tootja vajab arusaama

Kuni määruse muudatus ja rakendusjuhis on ette valmistatud, tegeleb PTA tootjate nõustamise ja selgitustööga. Ministri nõudmisel ei tohi tootjat asetada olukorda, kus ta peab täitma uut kohustust ilma selge arusaamata, millist infot riik vajab, mis õiguslikul alusel seda küsitakse ja kuidas see seostub juba olemasolevate registriandmetega.

PTA toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika ütles, et PTA teeb järelevalvet toidukäitlejatele. "Kui inimene teeb midagi oma tarbeks, olgu see toidu valmistamine või põllumajandussaaduste kasvatamine, siis sellele me järelevalvet ei tee," lisas ta.

Olukord võib minna aga segasemaks, kui hakata määratlema, kas kasvatatakse midagi enda tarbeks või mitte. "Enda jaoks tähendab, et kasvatan näiteks endale aiasaaduseid, annan harva ka naabrile või kui jääb natuke üle, pakun kuhugi müügiks," selgitas Allika. 

Ta nentis, et sellisel juhul ei sekku PTA ega riik. Kui aga keegi tegeleb järjepideva toidukäitlemisega, kehtib ka teavituskohustus. Ka kalurite ja mesinike seas on esmatootjaid. Allika selgitas, et sellisel juhul sõltub teavituskohustus näiteks tarude arvust või sellest, palju kala päevas püütakse. "Kui ma teen midagi suuremas koguses, mõjutab see suuremat hulka tarbijaskonda ning siis on ka kohustus," ütles ta.

Allika sõnul on kõige lihtsam lihatööstustega, mis valmistavad lihatooteid ning vajavad tegevusluba. "Enne, kui ta saab tegevusega alustada, esitab ettevõte PTA-le taotluse, PTA hindab taotlusega kaasasolevaid kohustuslikke dokumente, läheb kohapeale ja hindab tegevuspaika: kas seal on võimalik toota, kas kõik tingimused on täidetud ja siis saab loa väljastada," selgitas ta.

Nii restoranide ja jaekaupluste puhul on vajalik aga teavitada PTA-d, mis on tasuta, seejärel kantakse ettevõte toidukäitlejate registrisse ja edasi tehakse riskipõhiseid järelevalvetoiminguid.

Allika sõnas, et PTA ei lähe ise otsima, kes peaks ametit teavitama, kuid pole seda teinud. Küll aga võib juhtuda, et nad saavad kelleltki märke, et mõni asutus on jätnud teavitamata ja siis läheb PTA kontrollima. 

Allika selgitas, et teavituskohustus on selleks, et kui keegi midagi süües haigestub, siis oleks teada, kes olid toidukäitlejad ja nii on lihtsam leida juurpõhjuseid. Ta rääkis, et aedviljad on madala riskiga kategooria ja PTA lähtub sellest ka järelevalvet tehes. "Käime kontrollimas seal, kus on vaja ja kus on ka oht," kinnitas Allika.

Ministeerium kaasab määruse muutmisse põllumajandus- ja toiduameti, PRIA, taluliidu ja teised tootjate esindusorganisatsioonid. Täpsustatud ajakava ja rakenduspõhimõtted avaldatakse pärast esmast õiguslikku ja andmepõhist analüüsi.