Monika Haukanõmm: ujula kontsessioonilepinguga saame sama raha eest rohkem

Tallinna uue ujulakompleksi kontsessioonileping tagab, et ujula kasutusaegade planeerimisel on prioriteetsel kohal munitsipaalkoolide koolikohustuslik ujumisõpe. Seejärel laste ja noorte treeningrühmad ning linnalt sporditoetust saavad spordiklubid. Alles pärast seda tulevad kõik teised kasutajad, kirjutab Monika Haukanõmm.
Tallinna uus spordikompleks Kuukivi tänaval kujuneb linna üheks olulisemaks sporditaristu investeeringuks järgnevateks aastakümneteks. Selle eesmärk luua kaasaegne spordikeskus, mis vastab laste, noorte, harrastajate ja tippsportlaste vajadustele ning annab tallinlastele võimalikult suure väärtuse iga investeeritud euro eest.
Terviklik spordikeskus
Ujula teema on tõusnud esile eelkõige seetõttu, et Tallinnas ega Eestis tervikuna ei ole piisavalt 50-meetriseid basseine, mis vastaksid tippsportlaste treeningvajadustele. Lisaks tuleb praegu olemasolevates olümpiamõõtmetes basseinides sageli jagada veepinda harrastajate, sealhulgas spaakülastajatega.
Kuukivi tänavale kavandatav kompleks on rahvusvahelistele nõuetele ja olümpiastandarditele vastava ujulakompleks, mille keskmes on kümne rajaga 50-meetrine võistlusbassein, lisaks 25-meetrine bassein, lastebasseinid ujumise algõppeks ning vajalik tugitaristu.
Veelgi olulisem on, et kavandatav lahendus võimaldab rajada tervikliku spordikeskuse. Lisaks basseinidele rajatakse sinna võimalused ka teiste spordialade harrastamiseks, seal saavad olema pallimängusaalid, matisaalid, taastumisvõimalused, spaateenused ja muud funktsioonid, mis vastavad oluliselt laiema sihtrühma vajadustele.
Oponendid kritiseerivad tihti, et kui sportujula ja spaa asuvad koos ühes majas, siis peavad meie sportlased turistide vahel slaalomit ujuma. Jah, seda on juhtunud, aga loodavas lahenduses on ujulakompleks spaast ja muudest maja tegevustest selgelt eraldatud, seega ei piira spaateenuste lisandumine saavutussportlaste treeninguteks vajalikke tingimusi.
Miks valis linn kontsessioonimudeli?
Uue spordikeskuse rajamisel oli linnal põhimõtteliselt kaks võimalust: ehitada ja hallata kogu keskus ise või kaasata partner, kes investeerib selle rajamisse ning aitab kanda ka keskuse pikaajalise toimimisega seotud riske.
Tallinn valis teise lahenduse ehk kontsessioonimudeli. See tähendab, et linn leiab rahvusvahelise riigihanke kaudu partneri, seab selged tingimused selle kohta, milline spordikeskus tuleb ning kuidas see peab tallinlasi teenima. Samal ajal aitab partner kaasa, et rajatav keskus oleks pikaajaliselt toimiv ja jätkusuutlik, võttes enda kanda olulise osa investeeringust ja tegevusriskist.
See ei ole uus ega ootamatu otsus. Tallinna linnavalitsus ja Tallinna linnavolikogu otsustasid juba 2023. aastal korraldada rahvusvahelise riigihanke, et leida partner, kes aitaks rajada ja hallata samal põhimõttel toimivat spordikeskuse.
Sama lahendust toetasid toona nii linnavalitsuse sotsiaaldemokraatidest abilinnapead kui ka volikogus sotsiaaldemokraatide fraktsioon, sealhulgas Jevgeni Ossinovski, kes praegu samasisulist otsust häälekalt kritiseerib. Seetõttu on vastuoluline, miks mudel, mida 2023. aastal peeti õigeks ja mõistlikuks, leides volikogu heakskiidu, esitletakse nüüd hoopis ohuna.
Valitud lahenduse suurim väärtus on lihtne, linn saab oma investeeringu eest rohkem. Praeguse lahenduse puhul investeerib Tallinn kuni 20 miljonit eurot ning kaasab erasektori investeeringu, mis on hinnanguliselt ligi kolm korda suurem. Selle tulemusena saab spordirahvas suurema ja mitmekesisema kompleksi, kui oleks võimalik üksnes linna rahaga.
Sotsiaaldemokraatide alternatiiv oleks ehitada linna ressursside eest ainult ujula, mille hinnanguline maksumus oleks nüüd juba ligi 28 miljonit eurot. Sellele lisanduks igal aastal ligikaudu 1,5 miljonit eurot tegevuskulusid, mille kataks Tallinna maksumaksja. Need kulud kasvaksid ajas koos inflatsiooni, energiahinna, tööjõukulude ning vältimatute remondi- ja investeerimisvajadustega.
Seega on kaks varianti: kas valida lahendus, millega linn saab erasektori investeeringu toel oluliselt rohkem väärtust, või tõsta sotsiaaldemokraatide projekti kohaselt kogu investeerimis- ja tegevusrisk maksumaksja õlgadele.
Üks peamisi etteheiteid on, et eraettevõtja huvid hakkavad ujula kasutamist määrama. Tegelikult on seab linn väga selged tingimused.
Kontsessioonileping tagab, et ujula kasutusaegade planeerimisel on prioriteetsel kohal Tallinna munitsipaalkoolide koolikohustuslik ujumisõpe. Seejärel laste ja noorte treeningrühmad ning Tallinna linnalt sporditoetust saavad spordiklubid. Alles pärast seda tulevad kõik teised kasutajad.
Linn seab väga konkreetsed kvaliteedi-, kasutus- ja teenindusnõuded ning partner on kohustatud neid täitma. Samal ajal saab ettevõtja kujundada ülejäänud hoone funktsioonid selliselt, et kogu kompleks oleks ka majanduslikult jätkusuutlik ega vajaks tulevikus maksumaksja toetusi.
Võimalused nii sportlastele kui ka linnarahvale
Sotsiaaldemokraatide väitel, et hanke võitja on juba ette teada, puudub faktiline, juriidiline ja moraalne alus. Rahvusvaheline hange on avatud kõigile pakkujatele, kes vastavad seatud tingimustele. Võitja selgub määratud kriteeriumite alusel ning otsused on kontrollitavad ja vajadusel vaidlustatavad. Hanketulemuse määrab reaalne väärtus, mida pakkuja tallinlastele tagada suudab.
Kuukivi tänava spordikompleksi puhul on fookuses luua koht, kus lapsed saavad õppida ujuma, noored treenida paremates tingimustes, tippsportlased valmistuda rahvusvahelisteks võistlusteks ning linnarahvas kasutada kaasaegset ja multifunktsionaalset sporditaristut.
Ujujad on toonud Eestile rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt kuhjaga medaleid, kuid mitmed neist eelistavad just treeningtingimuste tõttu harjutada välismaal. Aeg on luua meie talentidele kaasaegsed võimalused enda arendamiseks ja teostamiseks, et meie tippudele sirguks vääriline järelkasv. Koos kõrvalasuva Tondiraba jäähalliga kujuneb piirkonnast Eesti üks spordivaldkonna tõmbekeskusi.
Toimetaja: Kaupo Meiel




