Jana Adari haridus- ja teadusministeeriumist ütles, et võimalused sõltuvad suuresti kohalikest oludest.

"Hetkel ongi nii, et kohalik omavalitsus otsustab, kui palju ja kuidas ta seda raha kasutab ja kui palju lapsed saavad ujuda. Aga maakoolides on kindlasti keeruline olukord," lausus Adari.

Laste ujumisoskuse tulemusi mõjutab sageli see, kui kaugel asub koolist lähim ujula, sõnas Kirsti Mäesepp Eesti Ujumisliidust.

"Kui see bassein jääb väga kaugele, siis on tundide läbiviimine üsna kulukas koolile. Esiteks kulub väga palju raha transpordi peale, aga samas on ka koole, kus on ujula koolimajas ja nendel koolidel kindlasti on väga-väga suur eelis. Ma näen, et need kohad saavutavad väga-väga häid ujumistulemusi," ütles Mäesepp.

Praegu läbivad ujumisoskuse testi umbes pooled õpilased.

"Meie soov oleks, et umbes 90 protsenti esimese kooliastme õpilastest oskaks ujuda. Aga täna oleme poole peal ja meile tundub isiklikult läbi küsimustike, et laste ja õpilaste füüsiline võimekus lihtsalt ei võimalda seda 200 meetri komplekstesti läbida," sõnas Mäesepp.

Mäesepa sõnul ei piirdu probleem ainult lastega.

"Meil on täna ühiskonnas üsna palju täiskasvanuid, kellel ei olnud koolis ujumist ehk nemad on üsna kehvas seisus. Nende ujumisoskus võib olla üsna kesine ja täiskasvanute ujumiskursuste järele nõudlus on üsna-üsna suur," ütles Mäesepp.

Ujumisliit sooviks tulevikus näha ka ujumisoskuse jätkuõpet vanemates klassides.

"See oleks meie suur-suur soov, et toimuks jätkuõpe, et näiteks kui ma kolmandas klassis läbisin ujumisoskuse testi, siis ma saan uue võimaluse kuuendas klassis ja üheksandas klassis," lisas Mäesepp.