Kriminaalmenetlus lõpetatakse, kuna puuduvad kuriteotunnused, teatas prokuratuur.

"Menetluse käigus kontrolliti kuriteokaebuses viidatud asjaolusid ning analüüsiti tasude maksmise aluseks olnud regulatsiooni kujunemislugu ja rakendamist. Kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust, et keegi oleks tegutsenud eesmärgiga avalikke vahendeid omastada või saanud tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest pahatahtlikult, seega puudub alus kuriteokahtlustuse esitamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks," ütles prokurör Kristina Meus.

"Samas ilmnes menetluse käigus, et kehtiva määruse sõnastus on vastuolus nii selle algse eesmärgi kui ka tegeliku praktikaga. Õigusselguse huvides tuleks kohaliku omavalitsuse õigusaktid üle vaadata ja vajadusel täpsustada, et vältida tulevikus sarnaste vaidluste tekkimist," lisas Meus.

Kriminaalmenetlust alustati 4. mail pärast kuriteokaebuse laekumist, milles juhiti tähelepanu võimalikule rikkumisele seoses Stalnuhhinile ja Kondrašovale makstud tasudega. Menetluse eesmärk oli kontrollida, kas kirjeldatud asjaoludes võivad esineda ametiisiku poolt toime pandud omastamise tunnused.

Uurimise käigus selgus, et Narva linnavolikogu võttis 2007. aastal vastu määruse, mille eesmärk oli vältida olukorda, kus volikogu esimees või aseesimees saaksid samal ajal nii töötasu kui ka volikogu liikme tasu ehk topelt tasustamist. Tollases redaktsioonis oli piirang, mille kohaselt maksti linnavolikogu liikmele tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest, välja arvatud palgalisele linnavolikogu esimehele või aseesimehele.

2013. aastal muudeti määrust ning muudatuste käigus jäi määruse tekstist välja sõna "palgaline". Selliselt on praeguseni kehtivas määruses sõnastus, mille kohaselt linnavolikogu liikmele makstakse tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest, välja arvatud linnavolikogu esimehele või aseesimehele. Selle tulemusena kujunes määruse sõnastus, mis ei kajastanud enam selle algset eesmärki.

Menetluses kogutud andmete kohaselt jätkati ka pärast 2013. aasta muudatust tasude maksmisel varasemast regulatsioonist lähtunud praktikat. Volikogu esimehele ja aseesimehele maksti linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu juhul, kui nad ei saanud selle ametikoha eest töötasu.

Töötasu määramisel lihtliikmele makstava tasu maksmine lõpetati. Seega lähtuti praktikas määruse algsest eesmärgist vältida topelt tasustamist. Selline praktika ei olnud siiski täielikult kooskõlas pärast 2013. aastat kehtinud määruse sõnastusega, mille järgi ei olnud volikogu esimehele ega aseesimehele osalemistasu ette nähtud, märkis prokuratuur.