Kui õpilane on haridussüsteemi jaoks kadunud, tähendab see, et riik või omavalitsus ei saa nendega kontakti ega tea, kus nad on. Samuti ei pruugi teada olla, kas need õpilased on kuhugi õppima saanud.

Minister sõnas, et praegu on palju õpilasi, kes pole ühtegi avaldust esitanud. Ta selgitas, et need õpilased võisid minna suveks Ukrainasse ning pole teada, kas nad tulevad tagasi. On ka Eesti lapsi, kes on ära kadunud ja kelle kohta puudub ministeeriumil teave.

Siiski on palju ka neid õpilasi, kes on avaldusi esitanud, kuid pole koolikohta saanud. "Õpilase istuma jätmine üheksandasse klassi ei ole lahendus," sõnas Kallas. Ta selgitas, et kui õpilane pole üheksa aastat saanud oma koolist piisavat tuge, siis tema jätmine samasse kooli veel üheks aastaks pole õpilase jaoks lahendus.

"Need õpilased peavad saama teistsugust õpikeskkonda, õpetajaid ja lähenemist ning ettevalmistav õpe ongi mõeldud lastele, kellel on nii suured õpilüngad või terviseprobleemid, mille tõttu nad vajavad hoopis teistsugust tuge, kui nad seni koolist saanud on," selgitas Kallas.

Siiski on palju õpetajaid, kes kahtlevad, kas ettevalmistav õpe ikka aitab probleemi lahendada. Kallas rääkis, et võib küll juhtuda, et sajast õpilasest 30 ei õnnestugi aidata. Nad saavad täisealiseks ning kaovad haridussüsteemist ära. Minister tõi aga näiteks Soome, kus pärast õppimiskohustuse kehtestamist langes drastiliselt nende õpilaste hulk, kes kadusid haridussüsteemist täielikult ära või jäidki põhiharidusega. 

Kõige kriitilisem seis on Tallinnas

Kallas rääkis, et kõige kriitilisem seis on praegu Tallinnas. "Natuke alla keskmise hindega laps ei saa enam ühtegi kooli sisse," sõnas ta. Ministri hinnangul on olnud sisseränne Tallinna koolidesse mujalt Eestist keskmisest suurem. "Õppimiskohustusega on lapsed rohkem valinud, kus oma kooliteed jätkavad, tulnud Tallinnasse õppima ja võtnud ära kohti, mis olid arvestatud Tallinna põhikooli lõpetajatele," selgitas ta.

Kallas ütles, et praegu on kõik Tallinna gümnaasiumid täis, aga pea kõigis gümnaasiumides käib endiselt vastuvõtt. Ministri sõnul tähendab see, et õpilased liiguvad kogu aeg ühest koolist teise. "Jälle öeldakse kohad ära, jälle vabanevad kohad. Sa pead kogu aeg valvel olema, kus need kohad vabanevad," nentis Kallas. Ta ütles, et see on väga stressirohke ja süsteem tuleks üle vaadata. 

Õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss rääkis, et nende õpilaste jaoks, kellel pole endiselt koolikohta, on praegu olulisim selguse saamine. Ta lisas, õpilased vajavad kontaktisikut, kellega suhelda, tulgu ta siis riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Kirss selgitas, et praegu on paljud õpilased ja just muukeelsed õpilased teadmatuses, kuidas nende õppetöö 1. septembril jätkub.

"Teisipäeval andsime oma riigikoolidele Tallinnas suunise, et kui tuleb õpilane, kelle puhul on näha, et ta ei saa tõenäoliselt ka kutseõppes hakkama, sest ta ei oska näiteks üldse eesti keelt, siis tuleks ta panna ametlikult kirja ettevalmistava õppe kandidaadina," rääkis kallas. Ta selgitas, et siis teab ministeerium, kui palju ettevalmistava õppe kohti on vaja riigilt juurde tellida.

Soov on muuta kutsekoolid arvestatavaks alternatiiviks

Kallas rääkis, et viimase kahe aasta jooksul on kutsehariduses uued õppekavad käivitunud. "See on muutunud oluliselt atraktiivsemaks," lisas ta. Minister ütles, et tänavu läheb kutseõppesse oluliselt rohkem noori kui varasematel aastatel. Ta nentis, et aja jooksul muutub kutseharidus täiesti arvestatavaks alternatiiviks põhikooli lõpus.

Kirss ütles, et uued õppekavad kutseõppes tõepoolest aitavad muuta õpilaste arusaama, justkui kutsekool oleks halvem valik kui gümnaasium. "Muidugi, praegune olukord, kus gümnaasiumikohad on täis ja kõik õpilased, kes on koolikohata, suunatakse kutsekoolidesse, tõenäoliselt võimendab seda, et kutsekooli nähakse ikkagi teise valikuna," nentis ta.

Minister sõnas, et Tallinna tehnoloogiakolledžis on üle 400 vaba õppekoha. "Kui on huvi tehnoloogiavaldkonna vastu, siis kindlasti selle kooli poole Tallinnas pöörduda," lisas ta. Kui selgub, et seal siiski sobivat õpperada pole, siis antakse teave haridusministeeriumile edasi ja ministeerium saab lapsega eraldi tegeleda. "Kui gümnaasiumikohti on vaja, siis Tallinna linnas on need valdavalt linna omad ja siis peaks pöörduma haridusameti poole," rääkis Kallas.