Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhendis on hulganisti tingimusi, mida tuleb tuumajaamale kohta valides arvestada. Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi tabelis on 40 kriteeriumi, rääkis maa- ja ruumipoliitikaosakonna riigiplaneeringute nõunik Agnes Lihtsa.

"Need ei ole ainult tuumaohutuse nõuded, vaid ka geoloogilised kriteeriumid, hüdroloogilised nagu jahutusvee kättesaadavus, ka see, milliseid loodus- või keskkonnaväärtusi see tegevus mõjutab, sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid," loetles Lihtsa.

Ta tõi näiteid, mida üldse koha valiku puhul arvestama peab. Eelvaliku asukohti, mida kaalutakse, on tema sõnul kuus ning need asuvad Kunda ja Lüganuse piirkonnas.

"Esmatähtis on jahutusvee kättesaadavus ja Eesti puhul on see võimalik kätte saada ainult merest. Meil ei ole ühtki sellise vooluga jõge, kus seda jahutusvett oleks võimalik saada, nii et see peab tulema merest," rääkis Lihtsa.

Nõunik Lihtsa sõnul ei ole ka mere ääres sobivaid asukohti kuigi palju, nagu selgus 2023. aastal tehtud üle-eestilisest ruumianalüüsist.

"Eri tingimustest lähtuvalt joonistusid välja Kunda piirkond ja Lüganuse-Toila piirkond, mis on mere ääres ja mõlemas piirkonnas on kolm võimalikku asukohta."

Olulised on Lihtsa sõnul ka geoloogilised tingimused: "See aluspinnas, kuhu see jaam rajada, peab olema väga kindel," tõdes nõunik. Tähtis on trasside lähedus, et jaam saaks ühendada alajaamadega. Võimalikke liitumiskohti on praegu kaks: üks alajaam on Rakvere linna külje all ja teine Püssis. Jälgida tuleb ka sadamate lähedust, et tarnida näiteks tuumakütust või jaama ehituse jaoks vajalikke koostisosi.

Inimesed üldiselt tuumajaama enda koduõuele ei taha, seetõttu püütakse leida selline askoht, kus oleks võimalikult vähe elanikke. Augustis korraldas ministeerium planeeringuala omavalitsustes ka infokoosolekud, et saada laialdast tagasisidet ja seda tuligi palju, rääkis Agnes Lihtsa.

"Kohalikud tundsid pigem muret, kuidas mõjutab tuumajaama asukoht kinnisvara väärtust, põhjavett või harjumuspärast loodukeskkonda," tõi Lihtsa näiteid. Tema sõnul oli tagasisidet seinast-seina: "Alates sellest, et lihtsalt ei taha, kuni mitmekümneleheküljeliste põhjalike kirjadeni."

Ettepanekute analüüsimine veel käib, aga juba praegu paistab, et see, kuidas täpselt võimalikke asukohti kaalutakse ja valik tehakse, tuleb põhjalikumalt lahti kirjutada.

"Tõenäoliselt peame enda metoodikat kirjutama veel selgemalt lahti, et kõigil oleks üheselt arusaadav, kuidas see võrdlemine välja näeb, kuidas toimub erinevate asukohtade kaalumine ja eelistuse väljaselgitamine."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab kevadeks analüüsidega nii kaugele jõuda, et esialgne asukoht teada oleks.