Lähteseisukohtade järgi on eelvalikus kuus kandidaatala Lüganuse ja Viru-Nigula valdades, teatas MKM. Lisaks neile hõlmab planeeringuala veel Haljala, Rakvere, Vinni ja Jõhvi valdu ning Rakvere ja Kohtla-Järve linnu, sest hinnata tuleb ka elektriühenduste, jahutusvee trasside, juurdepääsuteede jm vajaliku taristu lahendusi, teatas ministeerium.

Augustikuus ootab ministeerium huvilisi Lääne- ja Ida-Virumaale infokoosolekutele materjaliga tutvuma.

Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise programm määratlevad, kuidas toimub asukohtade võrdlemine, milliseid uuringuid läbi viiakse ja milliseid mõjusid hinnatakse. Planeeringu projektijuhi Agnes Lihtsa sõnul on tegemist olulise verstapostiga protsessis, mis loob aluse sobivaima asukoha leidmiseks.

"Dokument ise asukoha osas otsuseid ei tee, vaid annab metoodika ja põhimõtteid, mille alusel seda otsida. Eelkõige on fookuses mõju inimesele ja looduskeskkonnale," selgitas Lihtsa.

Samuti keskendutakse taristule, majandusele ja ohutusele. Läbi viiakse ka kogukonnauuring ja analüüs, mõistmaks kohalike elanike ootusi, küsimusi ja võimalikke murekohti, et info vahetus ja koostöö oleksid tulemuslikud kõigile osapooltele.

Planeerimine toimub koostöös omavalitsuste, riigiasutuste, kohalike elanike, maaomanike ja avalikkusega.

3.-13. augustini toimuvad planeeringuala omavalitsustes infokoosolekud, kus tutvustatakse lähteseisukohti ja jagatakse infot planeerimisprotsessi kohta. MKM ootab materjalidele tagasisidet 28. augustiks.

Eriplaneeringu algatas valitsus tuumajaama Eestisse kavandava Fermi Energia taotlusel mullu mais ning see peaks valmima 2029. aastal. Siis teeb Fermi Energia ka esmase investeerimisotsuse.

Peale esimest etappi, millega tehakse asukohavalik, järgneb teine, detailse lahenduse etapp. Asukoha valikus osaleb ka TTJA ning selle peab kinnitama valitsus. Ka käitamisloa annab valitsus, selle peab heaks kiitma ka TTJA.

2030 peaks algatatama eelhinnang ning algab ehitusloa menetlemine. Ehitus algab plaanide järgi 2032, samal ajal toimub käitlusloa taotlemine. Ehitus kestab 2035. aasta lõpuni, selle aja sisse jääb ka jaama komisjoneerimine ja testimine. Käitamisluba loodetakse saada 2036. aasta alguses, mil esimene 300-megavatine reaktor hakkab tootma. Teine 300-megavatine reaktor alustab tootmist 2038. aastal.