Kolmapäeval võttis riigikogu vastu tuumaenergia- ja ohutuse seaduse. See tähendab, et nüüd saab Eestisse tuumajaama rajamisega konkreetsemalt edasi minna ning praegu on kõige olulisem eriplaneeringu esimese etapiga jätkamine ning selle teise etapiga alustamine, ütles Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets.

Eriplaneeringu esimene etapp paneb paika tuumajaama asukoha ja see peaks selguma järgmise aasta novembris, ütles Fermi Energia juhatuse liige Diana Revjako.

Uus seadus paneb paika ka sellise sammu nagu tuumajaama rajamise eelhinnang, mida hakkab menetlema riiklik tuumaregulaator, kelleks Eestis on määratud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).

"Meie eesmärk on see (eelhinnangu algatamise) taotlus esitada juba 2029. aasta keskpaigas, võib-olla mais. Arvestades menetlusaega, mis on seaduses kirjas, 150 päeva pluss riigikogus seisukoha võtmine, mis võtab ka aega, siis tuleb vastu selline tähtaeg, kus Narva põlevkivielektrijaamade kasutusiga hakkab tõsiselt ammenduma," lausus Kallemets.

Enne seda tuleb ära teha aga investeerimisotsus ning kuivõrd tegu on mitme miljardi eurose projektiga, soovib Fermi Energia teatud garantiisid ka riigilt. Kallemets märkis, viidates Erkki Raasukese ja Anne Sullingu koostatud uuringule, et suurinvesteeringuna vajab tuumajaam kindlasti riigi poolt tagatavat hinnavahemehhanismi, nagu neid pakutakse taastuvenergia vähempakkumistel.

"See peab olema läbi analüüsitud ja elektrituruseaduses jõustatud selleks, et potentsiaalsed lõppinvestorid saaksid omalt poolt seisukoha kujundada, et nad on valmis tuumajaama rajamise lõppinvesteeringus osalema," märkis Kallemets.

"Ja see on omakorda meie jaoks eeltingimus selleks, et me eelhinnangu taotluse saame üldse esitada. See kõik on omavahel seotud ja neid tegevusi tuleb läbi viia sellel, järgmisel aastal ja 2028. aastal selleks, et me 2029. aasta keskpaigaks sinna momenti jõuame, et me pädev eelhinnangu taotlus oleks koos," lisas ta.

Tuumajaama opereerimiskulud on ühe megavatt-tunni energia tootmise kohta 26 eurot, ütles Kallemets. Modelleerimisel tuli hinnavahemehhanismi piirhinnaks 84 eurot megavatt-tunni kohta, mis on kümmekond eurot vähem kui tänavune keskmine elektri hind Eestis, märkis Kallemets.

Kuigi tuumajaama asukohta pole veel otsustatud, soetas Fermi Energia tänavu mais Viru-Nigula vallalt kinnistu. Tehing sõlmiti siiski nii, et Fermi ostab kinnistu vaid juhul, kui see konkreetne asukoht eriplaneeringus kinnitatakse.

"Oleme teinud erinevaid analüüse ja praegu ei näe välistavaid asjaolusid," ütles Kallemets.

Praegune poliitiline seisukoht hoiab riigi jaama rahastamisest eemal

Tuumaenergia- ja ohutuse seadus reguleerib kogu tuumajaama elutsüklit: alates tuumajaama planeerimisest, ehitamisest, käitamisest kuni lõpliku lammutamiseni ja tuumajäätmete käitamiseni, mille kohta peab omanikul plaan olema juba jaama rajamise ajal. Mida tuumajäätmetega peale hakatakse ehk milline saab olema nende lõppkäitlus, pannakse riigi poolt paika järgmise kümne aasta jooksul, ütles kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

"Kuna tehnoloogiad jäätmete käitlemise osas on arenemisel, siis me täna lõpplahendust seaduse tasandil ette ei ütle, vaid selleks peab riik kehtestama strateegia ja siis välja pakkuma, kuidas seda tegema peab. Kui me vaatame naaberriike, Soomet, Rootsit, nemad lõppladustavad sügaval geoloogilisel meetodil. Ka Eesti puhul on see variant võimalik, me oleme ka seda uurinud," lausus Tooming.

Seadus ei anna automaatset õigust rajada tuumajaama ega ütle, et see peab Eestisse kindlasti tulema, vaid annab eeldused vastava eriplaneeringu, eelhinnangu ja tegevuslubade taotlemiseks. Tuumaenergia ja -ohutuse seadus pole ka ühe tuumajaama keskne ehk ei määra, kuhu tuumajaam rajatakse, mis tehnoloogiat seal kasutatakse või mis on selle võimsus.

Poliitiline seisukoht on praegu, et riik tuumajaama rahastamisel ei osale, ütles Tooming.

"Aga see on tänane seisukoht, riigil on võimalus seda kaaluda tulevikus. Kui me vaatame teiste riikide näiteid, siis seda üldjuhul ka nii tehakse, et riik ühel või teisel moel on osaline. Aga käesoleval hetkel ei ole (Eestis) seda valikut tehtud. Valik on tehtud selleks, et riik tagab raamistiku, et Eestis on võimalik rajada tuumajaama elektrienergia tootmiseks või soojusenergia tootmiseks," lausus Tooming.

"Kui tekib poliitiline tahe kuidagi (riigile) osalust võtta või seda protsessi toetada, siis see on tulevikus," lisas ta.

Kuigi tuumaenergia seadus on riigikogu poolt vastu võetud, peab vastu võtma ka rakendusaktid ning selleks on kliimaministeeriumis praegu ettevalmistamisel kümnete viisi määruseid, ütles Tooming. Neid määruseid on vaja näiteks selleks, et valmistada ette ehitusloa taotlus.

Kallemets märkis, et tuumajaama ehitusluba on väga mahukas ja kallis dokument, mille ettevalmistamiseks tuleb teha väga palju tööd.

Tuumajaama rajamise hinnaks arvestatakse 4,5 miljardit

Arvestuslikult on Fermi Energia paika pannud ka tuumajaama rajamiskulud, mis 15-protsendise varuga on 4,5 miljardit eurot. Omakapitali osakaal on sellest 38 protsenti, ütles Kallemets. Omakapitali tootluseks plaanitakse 10 protsenti, laenukuluks viis protsenti.

Nagu varem on öeldud, plaanib Fermi Energia soetada Kanadast BWRX-300 keevaveereaktorid ning need peaks Kanada tehases valmima 2030. aastal. Reaktorid valmistab General Electric Hitachi Vernova.

Lisaks investeeringutele jaama rajamiseks investeerib Fermi Energial Viru-Nigula valda 15 miljonit eurot: otseinvesteeringuteks viis miljonit, sama palju elamupindade arenduseks ja jaama külastuskeskusse. Tegu on tingimusliku lepinguga, mis jõustub siis, kui eriplaneeringuga asukoht tõesti Viru-Nigula valda kinnitatakse.

Talumistasu maksab Fermi Energia ühe reaktori kohta umbes 750 000 eurot aastas, mis on kirjas ka uues seaduses. Pool sellest läheb vallale, pool kohalikele elanikele.

Töötajaid saab tuumajaamas olema umbes 200, kellel plaanitakse maksta kahekordset Eesti keskmist palka.

Eriplaneeringu algatas valitsus Fermi Energia taotlusel mullu mais ning see peaks valmima 2029. aastal. Siis teeb Fermi Energia ka esmase investeerimisotsuse.

Peale esimest etappi, millega tehakse asukohavalik, järgneb teine, detailse lahenduse etapp. Asukoha valikus osaleb ka TTJA ning selle peab kinnitama valitsus. Ka käitamisloa annab valitsus, selle peab heaks kiitma ka TTJA.

Praegu on eriplaneeringus kandidaatidena kuus erinevat asukohta esimeses etapis valitakse välja parim asukoht. Kaalutakse erinevaid aspekte: riigikaitse, keskkonnakaitse, sotsiaalmajanduslikud mõjud, tehnoloogia, geoloogia. Teises etapis koostatakse detailne lahendus valitud asukohale, mis on välja valitud, ning tehakse põhjalik keskkonnamõjude hindamine.

2030 peaks algatatama eelhinnang ning algab ehitusloa menetlemine. Ehitus algab plaanide järgi 2032, samal ajal toimub käitlusloa taotlemine. Ehitus kestab 2035. aasta lõpuni, selle aja sisse jääb ka jaama komisjoneerimine ja testimine. Käitamisluba loodetakse saada 2036. aasta alguses, mil esimene 300-megavatine reaktor hakkab tootma. Teine 300-megavatine reaktor alustab tootmist 2038. aastal.