Aastatel 1992–1995 toimunud Bosnia sõja ajal toime pandud genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest süüdi mõistetud Mladić suri eelmisel nädalal 84-aastaselt Haagis asuvas ÜRO kinnipidamiskeskuses. 

Serbia valitsus teatas, et ei osalenud matuste korraldamises. Samas toodi Mladići surnukeha Belgradi Serbia valitsuse lennukiga. Kirstu saatsid sõjaväelased ning see oli kaetud Serbia lipuga. Tseremoonial osalesid teiste seas veel ka kaitseminister ja justiitsminister. 

Mladići matusetseremoonial osales tuhandeid inimesi ning selle viis läbi Serbia õigeusu kiriku patriarh, kes on president Aleksandar Vučići lähedane liitlane.

Seega kujunes sõjakurjategija matustest suur rahvuslik ja sõjaväeliste auavaldustega sündmus, kuid Brüsseli jaoks on see märk Serbia probleemidest oma sõjaaegse minevikuga tegelemisel.

"Ametliku toetuse ilmingud ja mõnede Serbia kõrgete ametiisikute kohalolek matustel on sügavalt kahetsusväärsed. Need näitavad suutmatust seista silmitsi Euroopa lähiajaloo ühe sünge peatükiga," ütles von der Leyen

Ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa mõistis Mladići tseremoonia hukka. 

"Kaadrid Ratko Mladići eilsetelt matustelt Belgradis olid šokeerivad. Ratko Mladić oli süüdi mõistetud sõjakurjategija. Ta vastutas genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest," teatas Costa. 

Serbia on EL-i liikmekandidaat, kuid pole 2021. aasta detsembrist avanud blokiga uut läbirääkimiste peatükki. Liitumisprotsessi takistavad muu hulgas kaheksa liikmesriiki, mis on väljendanud muret Serbia õigusriigi olukorra pärast ning Belgradi keeldumise pärast kehtestada Venemaale sanktsioone seoses Ukraina-vastase sõjaga.