Eesti jätkab valmistumist kõikvõimalikeks kriisideks, mis meid võivad tabada ning see hõlmab ka transpordisektorit.

Kliimaministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis võimaldaks erakorralistes olukordades lubada kutselistel autojuhtidel rohkem töötada ja vähem puhata. See võib olla vajalik et tagada näiteks elutähtsate kaupade, nagu ravimid või mootorikütus, varustuskindlus kriisi ajal.

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Priit Tuuna ütles ERR-ile, et viimastel aastatel küll sarnast olukorda ei ole Eestis ette tulnud, kus oleks pidanud seadma töö- ja puhkeaja nõuetele erandi. See ei tähenda aga, et me ei peaks sellisteks olukordadeks valmis olema.

"Koroonaaeg oli küll raske, kuid otseselt see meile operatiivsekkumise vajadust kaasa ei toonud. Samas, kui me vaatame lähisriike ja Euroopa Liidu riike üldiselt, siis võivad tekkida sellised ettenägematud olukorrad, kus on vaja operatiivselt sekkuda. Näiteks on aset leidnud looduskatastroofe, mõningates riikides on olnud suured tormikahjustused. Sellisel juhul on tekkinud ka suurendatud transpordivajadus," ütles Tuuna.

Ministri määrusega saaks sellistes olukordades töö- ja puhkeaja nõudeid leevendada. Näiteks saaks pikendada päevast sõiduaega, lühendada ööpäevast puhkeaega või lükata edasi seda, mil veoki- või bussijuht peab järgmine kord puhkama.

Suureneb liiklusõnnetuste risk

Kuigi pikem tööaeg suurendab ka juhtide väsimust ja liiklusõnnetuste riski, nendib ministeerium, et see ajutine risk on siiski väiksem kui see kahju, mis tekiks ühiskonnale siis, kui elutähtsate kaupade tarneahel katkeks. Nii nagu praegu, vastutab ka kriisi ajal töötaja puhkamise eest eeskätt tööandja.

"Ka praegu, tavaolukorras, on ettevõtte enda vastutus, et tema personali töökorraldus ei läheks vastuollu seaduses määratud reeglitega. Nii on see ka edaspidi. Kui peaks tekkima eriolukord, siis on ka väga konkreetselt ette öeldud, et lubatakse näiteks pluss üks sõidutund. Seda peavad siis nii tööandja kui ka autojuht ise järgima. Kui maksimum on üks sõidutund, siis nii ongi ja seda ei tohi ületada," selgitas Tuuna.

Ka Eesti maanteetranspordiliidu juht Kersten Kattai arvas, et see oht, et kutselised autojuhid kriisi korral liialt ära väsiksid ja liiklusõnnetusi põhjustaksid, pole nii suur.

"Eeldame siiski, et erakorralised olukorrad on erakorralised ning kaine mõistus ja talupojamõistus jääb alles nii kutselistele juhtidele kui ka neile tööülesandeid andvatele inimestele. Ma arvan, et ma seda riski liiga suureks ei peaks, et nüüd selle erakorralises olukorras puhkeaja nõuete leevendamise puhul juhte kuidagi sunnitaks töötama olukorras, kus nad selleks võimelised ei ole," sõnas Kattai.