Andmekeskuste buum Eestis: kes, kuhu ja kui palju?

Kui arendajate plaanid teoks saavad, kerkib Eestisse lähiaastatel mitu suuremahulist andmekeskust. ERR uuris, kuhu keskusi kavandatakse ning millist mõju võivad need avaldada elektrisüsteemile.
Nii kohalikud kui ka välismaised arendajad tunnevad huvi Eestisse suuremahulise andmekeskuse rajamise vastu. Eleringi andmetel on selleks esitatud seitse liitumistaotlust kokku 2900 megavati ulatuses.
Siiani on Eestis valminud üks suuremahuline uue põlvkonna andmekeskus – 2022. aastal Tallinna lähedal Hüürus avatud Greenergy Data Centersi keskus. Kui praegu on keskuse võimsus kaks megavati, siis 2028. aasta alguseks on keskuse tipuvõimsuseks plaanitud 200 megavatti.
Samuti plaanib taastuvenergiaettevõte Sunly Läänemaale Ristile rajada andmekeskuse, mille maht oleks energiatarbimise järgi kuni 180 megavatti. Selle täismahus rajamine läheks maksma 1,7 miljardit eurot.
Ka kodumaisel taastuvenergiaarendajal Eveconil on andmekeskustega oma plaanid.
Ettevõte töötab Lihula lähistele kuni 100-megavatise elektritarbimisega andmekeskuse rajamisega ning teatas ka kavatsusest rajada andmekeskustekompleks Risti lähistele.
Kuigi rohkem pole ettevõte avalikult võimalike andmekeskuste asukohti kommenteerinud, on nad esitanud projekteerimistingimuste taotluse ka Lüganuse valda ning Saarde valda Kilingi-Nõmme lähistele andmekeskuse rajamiseks.
Keskuste vastu tunnevad huvi ka välisinvestorid.
Lihula külje alla andmekeskuse rajamise kavatsusest on teatanud ka Norra kontsern Northern Europe Energy Group.
Samuti on arutlusel andmekeskuse rajamine Tapale, millega on lisaks kodumaiste ettevõtete Sustainable Investments ja Sinfra seotud ka Soome äriperekond Ehrnrooth. Investeeringu suurus on kuni 3,4 miljardit eurot.
Sinfra tunneb huvi ka Läänemaale keskuse rajamise vastu.
Lääne-Nigula valla neli võimalikku andmekeskust
Sunly ja Norra ettevõte Magnora Data Center arendavad Ristile ühiselt andmekeskuste linnakut. Esialgu on võimalik võrku ühendada 180 megavatti võimsust, kuid alajaama laiendamisel võib projekti võimsus kasvada kuni 400 megavatini.
Risti lähistele andmekeskuse rajamise vastu on näidanud huvi ka Evecon. Planeeringuala on üle 41 hektari ja sinna on kavas rajada kaks andmekeskuse hoonet ning kuni üheksa tööstushoonet.
Planeering on algatatud ka Sinfra suhtes, kes loodab keskuse rajada Jõgisoo külla.
Veel üks arendaja on avaldanud huvi valda andmekeskuse rajamise vastu, kuid see idee on alles algfaasis, seega pole ettevõtte nime avalikustatud.

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa märkis, et Sunly andmekeskuse planeering on teistest eespool.
"Seal on meil teadmine, et andmekeskuse arendaja on kohaliku päikesepargi näol ka elektritootja, mis tagab vajaliku katte. Teiste puhul meil tegelikult seda teadmist ei ole, kuidas nad kavatsevad oma energiavajadust katta," sõnas ta.
Randmaa täheldas, et viimased kolm taotlust on tulnud vähem kui poole aastaga. "Need tulevad üsna ruttu ja kohati on küsimus, kas see on mingisugune tõsine suund või moevool, ning kui palju neist lõpuks reaalsuseks saab," lisas ta.
Vallavanem märkis, et vald peab esmajoones aru saama energia ja jahutusvee tarbimisest, enne kui planeeringutega üldse peale hakkab.
Kohalikud elanikud pole seni andmekeskustele vastuseisu üles näidanud. Küll aga tunnevad inimesed huvi võimalike keskkonnamõjude vastu, nagu näiteks veekasutus ja müra.
"Nii on see olnud tuuleparkidega, päikeseparkidega ja ilmselt tuleb ka andmekeskustega, see on lihtsalt aja küsimus. Mida rohkem andmekeskustest kirjutatakse ja inimesed teadlikumaks muutuvad, seda rohkem tekib ka küsimusi," ütles Randmaa.
Vallavanema sõnul on oluline see, kuidas esimesed andmekeskused õnnestuvad.
"Siis saab hakata rääkima sellest, kas neid on piisavalt ja võiks rohkem olla, või aitab ühest-kahest sellisesse väiksesse piirkonda küll. Meie arendused on ikkagi 10–15 kilomeetrise lõigu peal, nad ei ole suure valla peale laiali pillutud, vaid suhteliselt koondunud kõrgepingeliinide või elektrivõrgu piirkonda," sõnas ta.
Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell rõhutas, et Risti puhul ei ole tegemist ainult andmekeskusega. "Risti aleviku kõrvale kavandame mitme otstarbega tööstusala, mille üks osa on andmekeskus," sõnas ta.
Kvell märkis, et tööstusala jätab ruumi mitmesugusele tootmisele, alates masina- ja metallitööstusest kuni toiduainetööstuse ja logistikani. Hinnanguliselt võib ala luua kuni 150 töökohta.
Samal ajal liigub edasi ka ettevõtte Lihula andmekeskuse projekt. "Vald algatas seal andmekeskuse detailplaneeringu suvel ja selle menetlus käib. Need on kaks eraldi projekti ja üks ei välista teist."
Kvell märkis, et andmekeskuste alade arendus on Eveconi jaoks loogiline järgmine samm.
"Seni oleme arendanud elektritootmise- ja salvestusprojekte. Andmekeskus lisab tootmise kõrvale suure tarbija, kes kasutab elektrit stabiilselt ja sõlmib pikaajalisi lepinguid. See annab uutele energiaprojektidele kindlama ärilise aluse, sh võimaldab neid projekte paremini finantseerida."
Lisaks Ristile ja Lihulale arendab Evecon andmekeskustele sobivaid asukohti mujal Eestis ja ka Leedus.
"Neist räägime täpsemalt, kui projektid on küpsemas faasis," lausus Kvell.
Lihula kui Baltimaade andmekeskuste meka
Lihula külje alla andmekeskuse rajamise vastu tunnevad huvi nii Evecon kui ka Norra ettevõte Northern Europe Energy Group.
Lihula abivallavanem Henrik Raave märkis, et Evecon esitas taotluse Lihula andmekeskuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeering on algatatud ja selle lahendust praegu koostatakse.
"Küsijaid on mõni veel olnud, kuid n-ö tegudeni jõutud ei ole. Arvata on, et küsitakse andmekeskuste võimaluste kohta üle Eesti kohtades, kus on 330 kV või 110 kV alajaamad ja elektri põhivõrk olemas," ütles Raave.
Oma koduleheküljel teatas Norra kontsern 136 hektari suurusele maa-alale kavandatud projektist, kus on olemas hea elektri- ja digitaristu.
Ettevõtte teatel on olemasoleva 110-kilovoldise elektrivõrgu kaudu võimalik saada esialgu kuni 100 MVA elektrivõimsust. Samas märgib ettevõte, et lähedal asuva 330-kilovoldise kõrgepingeliini abil on võimalik võimsust tulevikus suurendada kuni 1100 MVA-ni.
"Projektile annab eelise ka suure läbilaskevõimega valguskaablivõrk, tuule- ja päikeseenergia tootmise lähedus ning hea ühendus Põhja-Euroopa turgudega," sedastab ettevõte.
Ettevõte tegeleb praegu elektrivõrguga liitumise, lubade hankimise ja maa-ala arendamisega. "Eesmärk on kujundada Lihulast üks Baltimaade suuremaid suure võimsusega andmekeskuste piirkondi," lisas ettevõte.

"Projekt on alles varases arendusjärgus. Praegu hindame selle tehnilist teostatavust, vajalikke lubasid ja võimalikke äripartnereid. Projekti lõplikku mahtu ega investeeringu suurust ei ole veel kindlaks määratud. Need sõltuvad hindamiste tulemustest ja turunõudlusest," kommenteeris ERR-ile projektijuht Janis Paeglitis.
Abivallavanem Raave tõdes, et Lääneranna vallavalitsusel endal andmekeskust vaja ei ole. "Samas on andmekeskused üks osa tänapäeva majandusest ja taristust ning sellest lähtudes tuleb neid ka rahulikult käsitleda," lisas ta.
Muud projektid
Saarde vallavanem Urmas Aava rääkis, et Evecon on esitanud taotluse 100-megavatise andmekeskuse projekteerimistingimuste väljastamiseks ning praegu vallavalitsus menetleb seda.
Meedias kõlanud väidetel, et plaanis on rajada kuni 400-megavatine andmekeskus, pole vallavanema sõnul tõepõhi all.
Kilingi-Nõmme lähistele kavandatava keskuse rajamine on tekitanud pingeid aga kohalikus vallavolikogus. Andmekeskuse ümber toimuv viis vallas võimuliidu lagunemiseni.
"Vastuolu tekkis lugupeetud volinikel selles, et projekteerimistingimused on vallavalitsuse pädevus, aga osad volinikud tahaksid seda otsustada volikogus," märkis vallavanem ja kinnitas, et tüli on seotud pigem poliitika kui kohalike vastuseisuga.
Keskused võivad kerkida ka Kirde-Eestis.
Tapal plaanivad ettevõtted Sustainable Investments ja Sinfra investeerida 3,4 miljardit eurot andmekeskuse rajamiseks.
Lüganuse vallavalitsus väljastas septembris Eveconile projekteerimistingimused Varja külla andmekeskuse kavandamiseks.
Riigi hinnangul on kohapealsed andmekeskused vältimatult vajalikud
Justiits- ja digiministeeriumi hinnangul on kohapealsed andmekeskused vältimatult vajalikud nii riigi kui ka erasektori pakutavate elutähtsate digiteenuste käigushoidmiseks.
"Riigi ja tundlike andmete töötlemiseks on meil vaja Eestis asuvat ning rangetele turvalisuse ja strateegilistele nõuetele vastavat kõrgjõudlusega arvutusvõimsust. Tehisaru taristu tehnoloogiad ja nende turvalisus on praegu veel arengu algusjärgus, mistõttu on kindlam hoida servereid n-ö enda külje all. Tulevikus, kui turbetehnoloogiad ja -põhimõtted arenevad, muutub ka tehisaru taristu sarnaseks tavapärase serveritaristuga," sedastas ministeerium.
"Selle kõige toetuseks viisime 2025. aastal läbi ka vastava analüüsi ja oleme liitunud Euroopa Komisjoni tehisaru gigatehase ühishankega. Selle raames on teenuse ostmise üheks põhimõtteliseks tingimuseks just see, et gigatehase üks haru peab asuma Eestis. Hankes osalemiseks kavandame perioodil 2028–2032 panustada 20 miljonit eurot, kasutades seda Eesti avaliku sektori jaoks kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse teenuse ostmiseks."
Laiemalt vaadates on ministeeriumi seisukoht, et andmekeskus on olemuselt tööstus ja peaks looma Eestile olulist majanduslikku lisandväärtust

"Kui andmekeskuseid Eestisse rajatakse, on väga oluline, et need teeniksid nii riigi, teadusasutuste kui siinsete ettevõtete huve ja panustaksid seeläbi meie majandusarengusse. Kõige väiksema positiivse mõjuga on riigile sellised suletud andmekeskused, mida rajatakse vaid ühe globaalse ettevõtte enda tarbeks ja mille teenust kasutab ainult see ettevõte ise mujal maailmas," märkis ministeerium.
Kuidas mõjutavad andmekeskused elektrihinda?
Eleringile esitatud andmekeskuste liitumistaotluste koguvõimsus ulatub 2900 megavatini. See ületab oluliselt Eesti praegust, ligikaudu 1700-megavatist tiputarbimist. Kõikide projektide realiseerumine tähendaks seega väga suurt lisakoormust Eesti elektrisüsteemile.
Kui Eesti enne keskuste valmimist tootmist ei suurenda, suureneb elektriimport välisühenduste kaudu. Põhjamaade elekter jõuab Eestisse läbi Soome. Soomes kavandatavad andmekeskused suurendavad samuti elektrinõudlust ning võivad seeläbi mõjutada elektri börsihinda.
Seni on arendajate üks lahendus võimsuse tagamiseks rajada andmekeskuse kõrvale oma tootmisvõimsus, näiteks päikesepark.
Energeetikaekspert Arvi Hamburg selgitas, et mida suurem on tarbimine, seda väiksemad on kulud ühe kilovatt-tunni kohta.
"Kõik need kulud, mis meil täna elektriarvel on – sagedusreservid, varustuskindlus ja edaspidi tulev taaskäivitusvõimsus –, nende ühikukulud võiksid minna alla. See annab positiivse signaali, et kui tarbimine suureneb, vähenevad ühiku peale ka tavatarbija kulud," ütles Hamburg.
Negatiivse aspektina tõi ta välja, et paljud andmekeskused otsivad võimalust olla otseliiniga ühendatud. "See tähendab, et nende tarbitav energiavoog ei läbi avalikku süsteemi ega mõjuta süsteemikoormust. Samuti ei mõjuta see koefitsientidele langevaid ühikuhindasid," märkis Hamburg.
Hamburgi sõnul sõltub kõik sellest, millised on kokkulepped – kas suured andmekeskused investeerivad ka tootmisse ja kas tootmine suureneb samavõrdselt tarbimisega.
Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson rõhutas, et andmekeskuste mõju elektrihinnale sõltub sellest, kas turule tuleb juurde kiiremini elektritootmist või elektritarbimist.
Allikson juhtis tähelepanu, et praegune andmekeskuste tegelik elektritarbimise tase on kaks megavatti ja järgmise aasta tarbimismaht võiks ületada ehk 20 megavatti (kui Hüüru keskuses maht suureneb – toim), mis on Eesti elektritarbimises marginaalne.
Eestis on puudu elektritarbijatest, kes suudaksid planeerida oma tarbimisvajadusi pikemalt ette ning andmekeskused saavad olla tulevikus võimalikeks pikaajaliste elektrilepingute partneriteks uutele elektrijaamadele, kes otsivad pikaajalist tulukindlust ka ilma riiklike toetusteta, selgitas Allikson.
"Seni ei ole turule tulnud ju sisuliselt ühtki uut elektrijaama ilma vähempakkumiste või muude riiklike subsiidiumiteta. Soome Google investeeringu abil pikendab Fortum Loviisa tuumaelektrijaamade eluiga samas kaks korda suuremas mahus kui Googlega sõlmitud elektrimüügileping – see on mudel, mis kindlasti võiks tulevikus kasutust leida ka Eestis," sõnas Allikson.
Ka Soome rajab kiires tempos andmekeskuseid.
Allikson nentis, et andmekeskuste kiirel lisandumisel võib Soome elektrihind tõusma hakata juba lähiaastatel ning kõrgem Soome hind tähendab suurte elektriühenduste tõttu ka kõrgemat Eesti elektrihinda.
Mõju kohalikule elektrihinnale võib Alliksoni sõnul tekkida siis, kui elektriühendused on piiratud ning välja ehitatud liitumiste taha tekivad juba reaalsed andmekeskustest elektritarbijad, kes jõuavad kiiremini turule kui planeeritavad uued elektritootmisvõimsused.
Samuti võib probleeme tekitada Eesti elektrivõrgu väiksus.
Hamburg juhtis tähelepanu, et kui võrku lülitub suurtarbija, siis mõjutab see kogu elektrivõrgu tööd.
Samuti on andmekeskuste võimsuse muutumise kiirus väga suur.
Hamburgi sõnul ei pruugi väike süsteem võimsuse muutumise kiirusega hakkama saada ja toimetulekuks tuleb teha suuri kulutusi, mis kanduvad kõigile võrku ühendatud tarbijatele. "Meil tuleb reaalselt hinnata oma elektrisüsteemi võimekust, valida kohti suurte tugialajaamade juures, kuhu üldse on võimalik neid andmekeskusi lülitada," rõhutas ta.
Üks Hamburgi pakutud lahendus oleks kirjutada andmekeskustele ette, mida nad ise peaksid tegema, et süsteemi tasakaalus hoida.










