Rapla ei pea õigeks miljööalale inglikuju paigaldamist

Rapla vallavalitsus ei nõustu kohaliku ettevõtte ettepanekuga paigaldada linna ärihoone juurde naeratava ingli kuju. Valla spetsialistide hinnangul on inglikujul Eesti kultuuriruumis mitmekesine ja erinevalt tõlgendatav tähendusväli, mis ei sobitu kohaliku miljöö ega kultuurikeskkonnaga.
Firma EO59 esitas vallale päringu võimalike loa- ja kooskõlastusnõuete kohta, soovides omal kulul paigaldada dekoratiivse inglikuju Raplas asuva ärihoone seina ääres asuvale eraomandis kinnisasjale. Ettepaneku järgi seisaks naeratav lillekimbuga inglikuju umbes 22 meetri kaugusel riigimaantee äärmisest sõidurajast.
Ehkki vald tänas kodanikku soovi eest panustada linnaruumi rikastamisse, leiti ametis arutelude tulemusel, et sellise monumendi paigutamine avalikku ruumi nõuab hoolikat kaalumist.
Valla arhitekti Cerly-Marko Järvela sõnul toimivad linnaruumi paigutatud kunsti- ja kujunduselemendid ruumiliste märkidena, mis mõjutavad otseselt koha identiteeti ja tajumist.
"Oleme teie ettepanekut valla spetsialistide ringis arutanud ja leidnud, et inglikujul on Eesti kultuuriruumis mitmekesine sümboolne tähendusväli, mida võidakse tõlgendada erinevalt. Linnaruumi paigutatud kunsti- ja kujunduselemendid toimivad ruumiliste märkidena, mis mõjutavad koha identiteeti ja tajumist. Seetõttu vajab sellise objekti paigutamine avalikust ruumist nähtavale kohale hoolikat kaalumist ning objekti vormiline ja sümboolne sõnum läbimõtlemist," selgitas valla arhitekt.
Teise kesksena takistusena tõi arhitekt välja asukoha miljööväärtuslikkuse. Kinnisasi paikneb üldplaneeringu kohaselt Rapla linna miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus säilitamisele kuulub ala terviklik miljöö, ajalooliselt väljakujuned tänavavõrk, haljastus ning ühtne ja omanäoline arhitektuur.
"Inglikuju seosed miljööväärtusliku ala ning ärihoone ja kunagise teenindusmajaga võimaldavad erinevate tähendusvarjunditega tõlgendusi, mistõttu leiame, et väljapakutud kujul ei sobitu monument Aasa tänava miljöö ega kohaliku kultuuriruumiga," selgitas valla arhitekt.
Lisaks sisulistele ja miljöökaalutlustele juhtis vald tähelepanu ka ehitusõiguslikele regulatsioonidele. Üldplaneeringuga on kehtestatud tänavamaa kaitsevööndi laius viis meetrit tänavamaa äärest, mille ulatuses võib tee valdaja kitsendada maaomanike tegevust hoonete ja rajatiste püstitamisel.
Ehitusseadustiku kohaselt on ehitusloakohustuslik eelkõige üle viie meetri kõrgune ja avalikkusele suunatud monument. Kuigi madalama monumendi kavandamine ei ole üldjuhul teavituskohustuslik, märkis vald, et pädeval asutusel on põhjendatud juhul siiski õigus nõuda ehitusteatise esitamist või anda ehitusluba vastavalt kehtivale seadusele.
Ühtlasi kutsus vallaarhitekt ettevõtjat Rapla riigimajja arutama alternatiivseid asukohti inglikujule või alternatiivseid linnaruumi kujundusvõimalusi.
Toimetaja: Mari Peegel











