Enamiku Eestis olevate päikesepaneelide taaskäitluseni on veel aastakümneid aega, kuid siiski on juba laual küsimus, kuidas saada lisaks klaasile paneelidest kätte ka väärtuslikud metallid. Suur küsimus ripub ka tootjavastutuse kohal.

Üle kümne aasta on päikeseenergeetika olnud kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika valdkond. Probleemtooteregistri andmetel on Eestis aastatel 2018–2025 turule lastud 60 000 tonni päikesepaneele. Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonnajuhi Piret Otsasoni sõnul ei ole jäätmemure veel kuigi suur.

"Jäätmekäitlejad on arvestanud, et 2027. aastal võib meil maksimaalselt tekkida 1000 tonni päikesepaneele aastas. Praegu on kogused väga väikesed – näiteks eelmisel aastal oli see 100 tonni," märkis Otsason.

Kuigi päikesepaneelide eluiga on keskmiselt 25–30 aastat ja suuremate mahtudega on vaja tegeleda aastate pärast, on utiliseerimine arutelu all juba praegu. Osaühingu Eesti Elektroonikaromu juhi Kaur Kuurme sõnul vahetatakse paneele välja ka enne eluea lõppu.

"Üks on klassikaline mehaaniline põhjus: näiteks rahesadu, mis paneelid osaliselt kõlbmatuks muudab ehk mehaanilised vigastused. Teine oluline põhjus on võimalus saavutada sama ruutmeetri pealt suurem tootmismaht," selgitas Kuurme.

Tüüpiline ränil põhinev päikesepaneel koosneb ligikaudu 80 protsendi ulatuses klaasist, ülejäänud osa moodustavad alumiinium, polümeerid, räni, vask ja hõbe.

Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemteadur Harri Moora ütles, et kui klaasi purustamine ja ringlussevõtt on suhteliselt lihtne, on küsimus selles, kuidas saada kätte väärtuslikud metallid.

"Veel häid tehnoloogiaid ei ole, need on väga kallid. Eestis ei ole minu arvates siiamaani ühtegi sellist lihtsamat tehnoloogiat," nentis Moora.

Samm selles suunas on aga tehtud. Tänavu sai jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ligi pool miljonit eurot toetust, et rajada Tartusse päikesepaneelide käitlusüksus.

Ettevõtte juhatuse liige Janis Lorenz ütles, et projektiga soovitakse luua võimekus paneelidest eraldada ja suunata ringlusse kuni 1600 tonni klaasi, alumiiniumi, vaske ja ränipõhiseid peenfraktsioone aastas.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul võib 2050. aastaks maailmas kokku koguneda kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid. Kuigi enamik päikesepaneele tuleb Hiinast, on siinseid jäätmeid Euroopa Liidu direktiivide alusel vaja käidelda kohapeal. Moora hinnangul tõstatub terav küsimus tootjavastutusest.

"Praegu tegutsevad ettevõtted maksavad tasu ära, aga jäätmed tekivad 30 aasta pärast – neid ettevõtteid ei pruugi siis enam üldse olla ja seda raha samuti mitte. Tol ajal turul toimetavad ettevõtted ei pruugi olla üldse need samad. Tekib küsimus, kust peaksid tootjavastutuse kulud 30 aasta pärast tulema ning kes käitleja – olgu see Epler & Lorenz või keegi teine – kulud kinni maksab," arutles Moora.