Sotsiaalministeerium läheb koos tervisekassa ja terviseametiga edasi kiirabivõrgu reformiga, mille raames vaadatakse üle kogu kiirabivõrk ehk kiirabibrigaadide paiknemine üle Eesti.

Suvel pakuti välja, et kuna Tallinnas ja Harjumaal on inimeste arv viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud, siis peaks sinna lisanduma päeval seitse ja öösel kolm kiirabibrigaadi.

Lõuna-Eestis, kus inimesi vähem kui kümme aastat tagasi, oleks brigaadide hulka aga samal ajal vähendatud.

"Suve jooksul pärast seda saime Lõuna-Eesti osapooltelt ja ka kiirabiliidu juhtkonnalt päris palju tagasisidet, kus rõhutati, et Lõuna-Eestis on vaja kõik olemasolevad võimekused säilitada. Seetõttu me hindasime esialgse ettepaneku uuesti üle, võtsime tagasisidet arvesse ja korrigeerisime oma plaane," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin.

Uue plaani järgi jääks Lõuna-Eestis brigaadide hulk samaks, kuid Tallinnasse ja Harjumaale lisanduks vähem brigaade kui suvel plaanitud. Päeval ei lisanduks näiteks mitte seitse brigaadi, vaid hoopis neli. Öösel aga mitte kolm, vaid ainult üks kiirabibrigaad.

Nüüd on rahulolematu aga Tallinna linnavõim. Tallinna abilinnapea Riina Solmani sõnul tuleks Harjumaale uue plaani järgi ühe elaniku kohta poole vähem kiirabibrigaade kui mujale Eestisse.

Niiviisi võib abilinnapea sõnutsi väheneda pealinnas abi kättesaadavus, eriti tipukoormuse, kriiside või suurõnnetuste korral. Ta selgitas, et pealinnas on palju turiste, lennujaam ja sadamad, mistõttu peaks ka kiirabivõimekus olema suurem.

"Me ei soovi öelda, et me peaksime kuidagi teised piirkonnad hätta jätma. Me peame lihtsalt arvestama rahvastiku ümberpaiknemisega, mis tähendab, et neid kiirabibrigaade peab lihtsalt olema rohkem. Meile tundub, et praegu toimetab minister Joller küll väga tublisti tervisekassa puudujäägi vähendamise kallal ja tegelikult lükatakse probleem ikkagi põhja regiooni ja Tallinna piirkonna kraesse, ehk siis Harjumaale ja Tallinnasse. Me peame siis jälle ise kuidagi oma vahenditest hakkama saama, aga see läheb juba liiale," rääkis Solman.

Nikita Panjuškin sotsiaalministeeriumist ütles, et riigil on ressursid ehk raha, inimesed ja tehnika aga piiratud. Kui tahta riiki rohkem brigaade, siis peaks koolitama ka rohkem eriväljaõppe läbinud kiirabiõdesid, ütles ta.

Ta lisas, et pealinna planeeritakse tõesti elaniku kohta poole vähem kiirabibrigaade, kuid samas kulub ka ühe väljakutse teenindamiseks pealinnas märksa vähem aega.

"Võrumaa brigaadil võib näiteks kuluda mitu tundi selleks, et viia raskes seisundis patsient Tartusse ja sealt oma teeninduspiirkonda tagasi jõuda. Tallinnas võib kiirabibrigaad jõuda vilkuritega Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse aga 10–15 minutiga. See tähendab, et kiirabiressursi jaotamisel tuleb arvestada mitte ainult elanike arvuga brigaadi kohta, vaid ka teiste piirkonna eripäradega, nagu näiteks vahemaad või brigaadide tegelik koormus," selgitas Panjuškin.