Harjumaa on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud. Piirkonda on lisandunud kümneid tuhandeid elanikke, mis tähendab suuremat vajadust kõigi elutähtsate teenuste järele. Juurde on vaja koole ja lasteaedu, perearste ja haiglaravi ning samal ajal ka piisavat kiirabivõimekust.

Kiirabi brigaadi kättesaadavus sõltub kogu piirkonna koormusest. Kui lähim brigaad on teise väljakutsega hõivatud, peab patsiendini sõitma järgmine vaba brigaad, mis võib asuda kaugemal. Mida rohkem inimesi piirkonnas elab ja mida rohkem väljakutseid toimub samal ajal, seda suurem on tõenäosus, et lähim abi ei ole parajasti kättesaadav.

Tallinnas elades võib tunduda, et kiirabi on alati lähedal ja vajadusel kiiresti kättesaadav. Tegelikkuses saab Tallinna Kiirabi keskmiselt iga 5–6 minuti järel uue väljakutse ning ööpäevaringselt on valves 23 brigaadi. Need brigaadid teenindavad ligikaudu 500 000 inimest Tallinnas, Viimsi vallas, Maardu linnas ja mujal pealinna lähiümbruses.

Insuldi, infarkti, raske trauma, hingamispuudulikkuse või muu eluohtliku seisundi puhul loeb iga minut. Mida rohkem on samal ajal väljakutseid, seda olulisem on, et piirkonnas oleks piisavalt kiirabibrigaade.

Harjumaa eripära on see, et rahvastiku kasv ei piirdu Tallinnaga, kiiresti on kasvanud ka pealinna ümbritsevad omavalitsused. Inimesed liiguvad iga päev üle omavalitsuspiiride tööle, kooli ja teenuseid kasutama. Inimese jaoks ei ole oluline, millise omavalitsuse piiril ta parajasti asub. Kui abi on vaja, peab see inimeseni jõudma kiiresti.

Seetõttu ei saa kiirabi vajadust hinnata üksnes Tallinna või ühe kiirabipidaja vaatest. Harjumaad tuleb vaadata tervikuna koos rahvastiku muutuse, kiirabibaaside paiknemise, väljakutsete arvu, brigaadide koormuse ja tegelike reageerimisaegadega.

Tervisekassa on kiirabivõrgustikku analüüsides lähtunud samast põhimõttest. Kiirabikaartide analüüsi eesmärk oli hinnata piirkondlikke erinevusi nii väljakutsete profiilis kui ka kohalejõudmise aegades ning kasutada neid andmeid otsustamiseks, kas ja kuhu on vaja uusi tugipunkte või kiirabibaase ning kuidas peaksid paiknema brigaadid. Just sellist vajaduspõhist analüüsi vajab praegu ka Harjumaa.

Me peaksime vaatama, kuidas on muutunud elanike arv ja ka demograafiline jaotus, kuidas on muutunud kiirabi väljakutsete arv, kui palju on samal ajal muutunud brigaadide arv ning millised on tegelikud reageerimisajad Harjumaa piirkondades. Oluline on vaadata sedagi, kui sageli on piirkonna brigaadid samaaegselt hõivatud ja järgmisele väljakutsele peab sõitma kaugemal paiknev brigaad.

Alles nende andmete põhjal saab põhjendatult otsustada, kui palju täiendavaid brigaade on vaja ja kuhu need peaksid paiknema.

Tallinn tegi tänavu olulise investeeringu, avades Lasnamäel Eesti suurima kiirabi tugikeskuse. Uues keskuses on võimalik majutada kuni kümme kiirabibrigaadi, mis parandab töötingimusi, loob parema valmisoleku kriisideks ja annab võimaluse kiirabivõimekust arendada, aga uus maja väljakutsele ei sõida, inimeseni jõuab ikka brigaad.

Seetõttu peaks järgmine samm olema hinnata, kas uue tugikeskuse loodud võimalusi tuleks kasutada ka täiendavate brigaadide lisamiseks. Sama puudutab kogu Harjumaad. Kiiresti kasvavatesse piirkondadesse ei piisa ainult uute elamute, koolide ja teede rajamisest. Avalikud teenused peavad kasvama koos elanikkonnaga.

Tervisekassa valmistab ette avalikku konkurssi uute kiirabi rahastamise lepingute sõlmimiseks. Praeguseid lepinguid on pikendatud 2027. aasta lõpuni ning uued teenuseosutajad hakkavad kiirabiteenust osutama vähemalt järgmise viie aasta jooksul. See tähendab, et praegu tehtavad otsused kujundavad meie kiirabivõimekust aastateks.

Seetõttu tuleb enne uue kiirabivõrgustiku ja järgmise lepinguperioodi lõplikku kujundamist hinnata uuesti Harjumaa kiirabivajadust, arvestades viimaste aastate rahvastikukasvu, väljakutsete arvu, brigaadide koormust ja reageerimisaegu. Selle põhjal saab otsustada, kas Harjumaale on vaja täiendavaid kiirabibrigaade ning kuhu need peaksid paiknema.