Kiirabireform peaks pakkuma rohkem meeskondi ja suuremal alal, aga olemasolevate jõududega, ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvaldkonna juht Nikita Panjuškin.

"Kuna me teame, et kiirabispetsialistide arvu ei ole võimalik ülepäeva jõuliselt suurendada ja tervisekassa eelarve kiirabi osa ei ole võimalik tänases olukorras jõuliselt suurendada, siis me peame toimetama piiratud ressursside raames. Ainus väljapääs selleks, et suurendada brigaadide arvu, on üle vaadata nende koosseis," rääkis Panjuškin.

Kiirabi liit, terviseamet, tervisekassa ja sotsiaalministeerium koostasid aasta tagasi kiirabi arengusuunad. Kiirabireform tuli üllatusena. 

"Kui me räägime tõsiselt rasketest kutsetest – trauma, masskannatanutega situatsioon –, siis seal lihtsalt jääb kätest puudu. Kõik asjad hakkavad aega võtma ja kindlasti elude hinnaga," ütles kiirabi liidu juhatuse liige Lauri Kõrgvee.

Panjuškin märkis, et nii Läti kui Leedu on üleminekuperioodil, kus suurendavad kaheliikmeliste brigaadide osakaalu ja vähendavad kolmeliikmeliste osakaalu. "Nende andmed näitavad, et sündmuskohal viibimise ajad oluliselt ei suurene," lisas ta.

Kaitsevägi rõhutas, et kriisi- ja sõjaolukorras on toimiv kiirabi üheks kriitiliseks vajaduseks. 

Kaitseväelt pole kiirabireformile küsitud hinnangut riigikaitse kontekstis. Samuti pole näidatud reformi mõjuanalüüsi, matemaatilist mudelit või sõjamängu tulemit. Sedasi plaanitav reform raskendab kriisi- või sõjaajal kiirabi võimekuse tagamist ja vähendab teenuse järjepidevust.

Panjuškini sõnul on kaitseväe kriitika tingitud aga sellest, et nende ülevaade muudatustest on jäänud pealiskaudseks. "Esmapilgul tundub, et kui mõni brigaad muutub kaheliikmeliseks, siis see tähendab mingeid personalikoondamisi. Tegelikult meie eesmärk on suurendada kiirabibrigaadide arvu. Summaarne kiirabispetsialistide arv jääb samaks," ütles ta.

Eestis on 108 ööpäevaringset kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Plaanis on ülejärgmiseks aastaks suurendada seda arvu päeval 126-ni, öösel 113-ni, teatas sotsiaalministeerium.