Eelmisel aastal sai Eestisse tööle tulla kolmandatest riikides kokku 2150 inimest, sel aastal on praeguseks selle loa saanud 1300 inimest. Seejuures ei ole täitunud riiklik sisserände piirarv, mis on samuti 1300 inimest. Selle põhjus on asjaolu, et kehtib hulk erandeid, mille alusel ei lähe teatud riikide kodanikud ja IT-sektoris tööle asuvad inimesed selle piirmäära alla.

"Aasta lõpuni on veel kaks kuud ja piirarvust on pool kasutamata. 1300-st on välja antud 566 elamisluba ja menetluses on veel 180. Nii et aasta lõpuks suudetakse võib-olla 60 protsenti piirarvust väljastada. See puudutab neid, kes ei kuulu erandite alla ehk me räägime peamiselt töötleva tööstuse valdkonnast ja ehitusest," rääkis siseministeeriumi piirivalve ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi.

40 protsenti võõrtöölistest tuleb Ukrainast, teisel kohal on India kaheksa protsendiga. Järgneb viie protsendiga Usbekistan ja kolme protsendiga Aserbaidžaan. Kui Ukraina on kogu aeg olnud esimeste seas, siis Venemaa ja Valgevene ärakukkumisega tulevad esile väiksemate osakaaludega riigid. Indiast tullakse pigem meie IT-valdkonda, ukrainlased lähevad aga tööstusse, selgitas Mägi.

"Kõige suuremad numbrid on töötlevas tööstuses. Möödunud aasta 2150 elamisloast üle 400 läks töötlevasse tööstusesse, teisel kohal oli programmeerimine, mis oli 340. 240 elamisluba läks teenindavate tegevuste peale, ehituse peale läks umbes sama palju," lausus Mägi.

Sel aastal muutus seadus, mille järgi saab suurendada sisserände piirarvu majanduskasvu korral. Kuna tulevaks aastaks prognoositakse 2,5-protsendist SKP suurenemist, saab Eestisse lubada ka rohkem võõrtööjõudu – veidi üle 2500 inimese. Seejuures on majandusministeerium paika pannud, millistesse valdkondadesse saab välismaalasi palgata.

"Selleks, et me väga kiiresti seda sisserände piirarvu täis ei laseks ja nendest töötajatest tuleks ka Eesti majandusele kasu, siis me vaatame OSKA tööjõuvajaduse prognoosi. Kas tõesti nendes valdkondades on tööjõupuudus, kas tõesti meil Eesti tööjõuturul ei ole selles valdkonnas töötajaid võtta. Teiseks vaatame, kui palju selles tegevusalas eksporditakse, sest eksport on otseselt majanduskasv Eesti jaoks. Ja vaatame tegevusala keskmist brutopalka. Kui makstakse kõrgemat brutopalka kogu selle tegevusala vältel, siis me näeme, et see on kõrgemat lisandväärtust loov valdkond," sõnas majandusministeeriumi asekantsler Sandra Särav-Tammus.

Nende lisanduvate töötajate puhul muutub ka keskmise palga kriteerium. Enam ei ole see 1,5-kordne Eesti keskmine, vaid 0,8 protsenti keskmisest.