Viilma heitis statistikaametile ette, et rahvaloenduse andmetest ei selgu, kui palju oli usuküsimusele vastajaid. Beltadze sõnul ei ole see etteheide põhjendatud, sest ameti pressiteates oli selgelt öeldud, et valiku "ei soovi vastata" tegi 14% 15-aastastest ja vanematest ning lisaks oli vastus jäetud märkimata veel 2% vastajate korral.

Viilma viskas õhku küsimuse, kas mittevastajaid oli siis 10 000 või 100 000? Samuti väitis ta, et mitte vastanud võivad samuti olla usklikud ja kuuluda kirikusse.

"Küsimus - kas 10 000 või 100 000 ei ole asjakohane, sest loendatud Eesti elanike arv on ju korduvalt teatatud, see on 1 294 455, neist on vähemalt 15-aastaseid 1 094 564. Inimesi, kes ei soovinud usuküsimusele vastata oli 14% (157 216). Neid, kelle suhe religiooni jäi teadmata oli 23 888. Oletatavasti oli nende puhul tegemist inimestega, kelle eest vastasid leibkonnaliikmed. Kõik need andmed on avaldatud ka statistika andmebaasis," selgitas Beltadze.

Mingeid muid järeldusi kui soovimatus vastata, nende inimeste kohta Beltadze sõnul teha ei ole võimalik. "Nende seas võib olla usklikke ja ka luterlasi, aga pole ühtegi korrektset võimalust selgitada või hinnata nende suhet religiooni."

Beltadze lausus, et kantsleri väide "eesmärgiks ei ole olnud saada võimalikult täpset tulemust, vaid saada mingi tulemus, sest konkreetsed andmed jäid loendamata hinnanguliselt isegi kuni 25% ulatuses kogu Eesti elanikkonnast" on igati põhjendamatu.

Beltadze kinnitusel järgiti rahvaloenduse korraldamisel täpselt rahvusvahelist metoodikat. "Et religioon on tundlik ja delikaatne teema, ei tohi sellele küsimusele vastamine olla kohustuslik. Samuti eeldatakse, et vastaja mõistab küsimuse sisu, mistõttu on vastamisele seatud vanusepiir (15 eluaastat)."

"Religiooni küsimus ei olnud rahvaloendusel rahvusvaheliselt kohustuslik, vaid kuulus nende küsimuste hulka, mille võis korraldav riik omal soovil loendusankeeti lisada. Olgu märgitud, et varasematel Eesti riigi poolt korraldatud rahvaloendustel on usku küsitud, kuid alati on see tekitanud korraldajate hulgas diskussiooni," sõnas ta. "2011. aasta rahvaloendusele lisati religiooni puudutav küsimus usutegelaste palvel, küsimuse ja vastusevariantide vormistus kooskõlastati siseministeeriumi usuasjade osakonna ekspertidega."

Beltadze lisas, et usu, nagu ka teiste küsimuste küsimisel, tulemuste analüüsimisel ja esitamisel jälgis statistikaameti rahvaloenduse meeskond statistikute eetikakoodeksit, olles kõigis järeldustes erapooletu, täpne ja korrektne.