Statistikud tõrjuvad meedikute soovi lisada rahvaloendusse terviseküsimused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kui eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal käis loendaja veel kodus, siis järgmise loenduse loodab statistikaamet ära teha registripõhiselt.
Kui eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal käis loendaja veel kodus, siis järgmise loenduse loodab statistikaamet ära teha registripõhiselt. Autor/allikas: Postimees / Scanpix

Statistikaamet kahtleb, kui mõttekas on lisada rahvaloenduse paketti tervist puudutavaid küsimusi, nagu soovivad tervisevaldkonna eksperdid.

"Kuna terviseküsimuste vastused moodustavad tundliku teabe, ei soovi paljud inimesed neile vastata, nagu on näidanud ka uuringud ning küsitluspõhine rahvaloendus pole selle poolest erand. See on kõige olulisem põhjus, miks rahvaloenduse korraldajad eelistavad kasutada loenduse andmestikus registripõhist infot," ütles statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) projektijuht Diana Beltadze teisipäeval ERR-ile.

Tervisevaldkonna teadlased ja praktikud saatsid eelmisel nädalal valitsuse loenduskomisjoni esimehele, rahandusminister Martin Helmele pöördumise, milles kutsuvad üles säilitama loenduses terviseküsimused. "Eesti rahvastik vananeb ja usaldusväärne teave inimeste tervisliku seisundi ja puuete võimaliku esinemise kohta on oluline, sest nende andmete põhjal kavandatakse tervishoiuressursside kasutamist, prognoositakse kulusid ja hinnatakse rakendatud meetmete tõhusust, et muu hulgas vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaamisel," öeldakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituudi professorite Anneli Uusküla ja Ruth Kalda allkirjastatud pöördumises.

Beltadze selgitas, et terviseküsimused ei kuulu rahvusvaheliselt loenduse põhiprogrammi, kuid paljud riigid mõõdavad seda loenduse lisaprogrammis, mida rakendatakse valikuliselt osale elanikkonnast. "Ka Eestis on terviseküsimusi viimastel rahvaloendustel vaid erandina küsitud," tõdes ta. "Seega termin "säilitama" ei ole asjakohane," märkis Beltadze.

Praeguste plaanide kohaselt viib statistikaamet rahvaloenduse läbi registripõhiselt, mis tähendab, et inimeste koju ei saadeta rahvaloendajaid, vaid kogu info kogutakse erinevate registrite andmeid kasutades ja sünteesides.

"Mis puutub registripõhisesse infosse, siis paljud tarbijad on arvamusel, et neile vajalikku infot registrites ei ole. See vastab tõele selles mõttes, et enamasti registrit, kust saaks püstitatud küsimusele otseselt vastuse, tõepoolest ei ole. Vastus pannakse registrites olevate andmete põhjal kokku ehk luuakse loendustunnus," selgitas Beltadze. "Kasutades erinevaid riiklikke registreid, sealhulgas ka varasemaid loendus- ja uuringuandmeid, on statistikaametis loodud statistilised registrid kõigi loendustunnuste jaoks, samuti ka täiendavate tunnuste jaoks, mis tarbijatele huvi pakuvad," lisas ta.

"Eestis on tervise ja sotsiaalvajaduste kohta kogutud rohkesti andmeid ja pikka aega on arendatud suurejoonelist e-tervise süsteemi, kõige selle põhjal on võimalik saada ka kõikset dokumenteeritud andmetele tuginevat teavet Eesti elanike tervise ja abivajaduste kohta igasuguste taustatunnustega seotud lõigetes," märkis statistikaameti esindaja.

"Loomulikult on rahva tervise seisundi teadmine ülioluline, kuid me ei ole tänapäeval olukorras, kus ainsaks või peamiseks infoallikaks on rahvaloendus, nagu see oli sõjaeelses Eesti Vabariigis. Terviseküsimuste esitamisele tänapäevasel rahvaloendusel on kaks põhilist vastuväidet: need on tundlikud küsimused ja inimesed sageli ei soovi neile vastata, mistõttu jäetakse need küsimused, aga mõnikord sellega koos ka teised küsimused vastamata," rõhutas Beltadze. "Teiseks, Eestis on tervise ja abivajaduse kohta rohkesti andmeid, sealhulgas e-tervise süsteem. Erinevate andmeallikate põhjal on võimalik algoritmiliselt saada usaldusväärne dokumendipõhine info iga inimese tervise kohta põhimõtteliselt sarnaselt teiste loendustunnustega ja nendega seotult. See pole lihtne töö ja vajab meedikute ja statistikute koostegevust, kuid tulemus on kindlasti märksa sisukam kui on võimalik saada ühe või paari küsimuse lisamisel rahvaloendusele. Tõsi, see ei ole isiku enesehinnang, viimase saamiseks tuleb kasutada valikuuringuid," rääkis rahvaloenduse projektijuht.

Varasematel loendustel on terviseküsimusi esitatud väga erinevates sõnastustes. Näteks 1881. aastal küsiti: "Kas pime ja nimelt, kas sünnist saati või hiljem jäänud? / Kas kurttumm?/ Kas vaimuhaige ja nimelt, kas sünnist saati või hiljem jäänud?" Sarnased küsimused esitati ka 1897. aastal. 1922. aastal ja sarnaselt ka 1934. aastal küsiti defektiivsuse kohta - kas inimene on pime, kurt, tumm või on neil suuremaid kehalisi vigastusi, lisaks küsiti ka nõdrameelsuse ja hullumeelsuse kohta. 2000. aastal küsiti rahvaloendusel, kas inimesel on registreeritud pikaajaline haigus või puue või kõrvalise abi vajadus igapäevatoimingutel, 2011. aastal küsiti inimestelt nende enesehinnangut oma tervise kohta: pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu, tervisest tingitud piiratus igapäevatoimingutel. Vahemikus 1941 - 1989 korraldatud loendustel tervise kohta küsimusi ei esitatud.

Statistikaameti andmeil on pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust vaadatud tervist puudutavaid andmeid kõige vähem - 2665 korda. Perekonna-valdkonna teemade tabeleid on vaadatud andmebaasides 6234 ja elamistingimuste valdkonna tabeleid 7070 korda. Rahvastiku demograafilisi ning etno-kultuurilisi näitajaid kajastavaid tabeleid oli samas vaadatud 53 209 korda, rahvastiku paiknemise teemasid 35 838, rahvastiku majandusliku aktiivsuse tabeleid 24 156 korda.

Valitsuse loenduskomisjon koguneb kolmapäeval arutama 2021. aasta rahvaloenduse korraldamise aspekte, kavatsedes kinnitada, millist infot loendusega soovitakse koguda.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: