Kohtule oli esitatud kaebus mõista kapo-lt ja prokuratuurilt Rebbasele välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis summas 75 357,33 eurot. Alternatiivselt taotleti tuvastada, et kaebajat puudutavate jälitustoiminguga kogutud materjalide ning andmete kohtueelses menetluses tutvustamine Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhtidele kapo poolt oli õigusvastane. Kaebaja hinnangul mõjutas see tööandjat kaebajaga töösuhte lõpetama ehk põhjustas töö kaotuse, tervisekahju ja mainekahju.

Halduskohus leidis, et prokuratuuri luba andmete avaldamiseks ei olnud õigusvastane. Prokurör andis suulise loa avaldada kriminaaltoimiku materjale RKAS-i juhtidele, et selgitada võimalikku korruptsiooniriski. Kohus märkis, et seadus ei nõua sellisele loale kindlat kirjalikku vormi, kuid selle sisust saab selgelt järeldada, et loa andmisel peab prokuratuur arvestama, et loa olemasolu, selle andja ja sisu peavad olema tagantjärele kontrollitavad. "Asjaolu, et luba anti suuliselt, ei muuda seda otseselt õigusvastaseks, kuid raskendab oluliselt sellise loa andmise, andja ja selle sisu kontrollimist" märkis kohus.

Kapo tegevus oli õiguspärane

Kohus leidis, et ka kapo tegevus kaebajat puudutavate kohtueelse menetluse andmete RKAS-i juhtorgani liikmetele tutvustamisel oli põhimõttelises osas, vaatamata teatud küsitavustele, siiski õiguspärane ja kapo andmete tutvustamine RKAS-i juhtidele oli põhimõtteliselt lubatav.

Kapo-l on ülesanne ennetada ja tõkestada riigi julgeolekut ohustavat korruptsiooni. RKAS-il on kohustus tagada avaliku ülesande täitja kohustustest kinnipidamise kontroll. Kohtu hinnangul avaldati piiratud ulatuses tööalase tegevusega seotud kõnede väljavõtteid, mitte kaebaja eraelulisi vestlusi.

Kohus märkis, et kohtumenetluses ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et kapo oleks mõjutanud RKAS-i töösuhte lõpetamiseks. Ka RKAS-i juhid eitasid tunnistusi andes, et kapo oleks andnud suunise kaebajaga töösuhe lõpetada ning ka kapo dokumentidest ei nähtu otsest korraldust töösuhte lõpetamiseks.

Asjaolu, et RKAS-i juhtkond hindas talle teatavaks saanud teavet selliselt, et senise töösuhte jätkamine ei olnud kaebajaga enam võimalik, ei muuda kapo eelnenud teabe avaldamist ega võimaliku korruptsiooniriski kohta hinnangu andmist iseenesest õigusvastaseks. Seetõttu jõudis kohus järeldusele, et kapo tegevus kaebajat puudutava teabe RKAS-i juhtorgani liikmetele avaldamisel ei olnud õigusvastane.

Kohus rõhutas, et üldiselt on arusaadav, et sellise info avaldamine võib teatud tõenäosusega eelnimetatud tagajärjeni viia, mistõttu on ülimalt oluline, et vastav info avaldatakse ainult tõsise korruptsiooniohu korral ja sisuliselt mõistlikke formaalseid protseduure järgides.

Polnud põhjuslikku seost kahjunõuete katteks

Kohtu hinnangul puudus ka põhjuslik seos kahjunõuete katteks. Kahju hüvitamise nõude üheks vältimatuks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Antud juhul ei olnud see kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus täidetud. Kohus märkis, et isegi kui oletada vastustajate käitumises mõningast õigusvastasust, ei ole tõendatud, et just kapo või prokuratuuri tegevus oleks otseselt põhjustanud kaebaja töökoha kaotuse ja nõutud kahju. Töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, kaebajal oli õiguslik teadlikkus ja võimalus sellest keelduda.

Kokkuvõtvalt märkis kohus veelkord, et kuigi suuline luba on seaduse järgi lubatav, tuleks sellised load isikute põhiõigusi oluliselt riivata võivate teemade puhul anda kindlasti  kirjalikult ja jälgitavalt. Vastasel korral on tagantjärgi kontroll raskendatud.

Toonane RKAS-i õigusosakonna juhataja Rebbas töötas RKAS-is 13 aastat. Samal aja plaanis RKAS Eesti Rahva Muuseumi endise hoone müüki, mida soovis osta üliõpilaskorporatsioon Sakala.

Kahlustus korruptsioonis

Kuna Rebbas oli varem ka Parvel Pruunsilla sõber ja Pruunsild Rebbasega hoone müügi asjas ka suhtles, kahtlustas kaitsepolitsei teda korruptsioonis. Seda asjata.

Õiguskaitseasutused kuulasid kahe kuu jooksul Rebbase kõnesid pealt, lugesid tema kirju ja sõnumeid, kuulasid pealt tema töökohta ja autot ning isegi jälitasid teda. Midagi keelatut tema tegevuses ei leitud.

Sellest sõltumata käisid kaitsepolitsei ametnikud rääkimas RKAS-i juhatusega, näitasid juhatusele pealtkuulatud vestluste väljatrükke ja juhatuse esimees mõistis, et koostöö Rebbasega ei peaks enam jätkuma.