Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kultuurkapitali proosapreemia sai Rein Raua "Rekonstruktsioon"
Restoranis Gloria anti pidulikult üle kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aasta-auhinnad eelmise aasta loomingu eest, parimaks ilukirjanduslikuks proosateoseks valiti Rein Raua "Rekonstruktsioon".
Parimad luuleraamatud on Jürgen Rooste "Laul jääkarudest" ja "Higgsi boson", vahendas "Aktuaalne kaamera".
Esseistikas võidutses Marek Tamme "Monumentaalne ajalugu", vabaauhinna pälvis Lauri Sommer "Räestu raamatu" eest ning eelmise aasta parim näitekirjanduslik teos on Martin Alguse "Kontakt".
Põhižürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul kirjutati möödunud aastal lausa nii palju head proosat, et auhindadele tuli lisada uus kategooria "vabaauhind", mille sai endale kirjanik Lauri Sommer "Räestu raamatu" eest.
Parima ilukirjandusliku proosateose autor Rein Raud on Aleksejevi sõnul väga kindla käega autor. "Seda romaani iseloomustabki häälte paljusus, väga selge kompositsioon ja see on usutav teos," sõnas žürii esimees.
Rein Raua jaoks oli ootamatugi, et just tema romaan "Rekonstruktsioon" nii rikkaliku proosavaliku hulgas võitjaks osutus. Eesti kirjanduses näeb ta viimaseid aastaid arvesse võttes positiivseid muutusi.
"Kui varasematel aegadel oli kirjanikule rohkem huvitav tema enda maailm, sisemaailm ja see, mis seal toimus, ja ta vahendas tegevust läbi enda vahetu ümbruse, siis praegu tundub, et kirjandus on saanud laiema hääle tagasi ja räägib suuremast ruumist ja vahetumalt sellest maailmast ja protsessidest, mis meid ümbritsevad, ilma teda modernistlikult töötlemata," ütles Raud.
Eesti möödunud aasta parimaks näidendiks valiti Martin Alguse "Kontakt", mille eripära seisneb žürii hinnangul selles, et seda pole vaja teiste vahenditega ilustada - ta lihtsalt on hea nii nagu ta on, tekstina. Parima näidendi autori enda sõnul on eesti näitekirjandus hetkel üleüldiselt kõrgel tasemel.
"On head ja huvitavad ajad olla näitekirjanik. Teemasid meie ümber on palju, millest kirjutada, ja ma arvan, et oleme küllaltki heas seisus. Olin isegi näidendivõistluse žüriis ja seal oli samamoodi näha sellist tungi ja tahet kaasa mõelda ja tahet probleeme püstitada ja neid siis ka teatri vahenditega lahendada," sõnas Algus.
Parimaks lastekirjandusteoseks valiti Jaanus Vaiksoo "Supipotikarneval".
Parimaks ilukirjanduslikuks tõlkeks võõrkeelest eesti keelde valis žürii Wystan Hugh Audeni "39 luuletust ja 5 esseed" tõlke Märt Väljataga sulest.
Parimaks ilukirjanduslik tõlkeks eesti keelest võõrkeelde valis žürii Indrek Hargla "Apteeker Melchiori ja Rataskaevu kummituse" ning Jaan Krossi "Tahtamaa" tõlked Jouko Vanhaneni sulest.
Venekeelsete autorite kirjandusauhinna pälvisid Gohar Markosjan-Käsper teosega "Memento mori" ja ajakiri PLUG, mille toimetajad ja väljaandjad on Olesja Bõkova ja Dan Rotar.
Kultuurkapitali artikliauhinna sai Tiit Hennoste artikliga "Elu ja kirjanduse piiril. Suhtlemine Oskar Lutsu "Kevades"".
Esseistikas võidutses Marek Tamme "Monumentaalne ajalugu", vabaauhinna pälvis Lauri Sommer "Räestu raamatu" eest ning eelmise aasta parim näitekirjanduslik teos on Martin Alguse "Kontakt".
Põhižürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul kirjutati möödunud aastal lausa nii palju head proosat, et auhindadele tuli lisada uus kategooria "vabaauhind", mille sai endale kirjanik Lauri Sommer "Räestu raamatu" eest.
Parima ilukirjandusliku proosateose autor Rein Raud on Aleksejevi sõnul väga kindla käega autor. "Seda romaani iseloomustabki häälte paljusus, väga selge kompositsioon ja see on usutav teos," sõnas žürii esimees.
Rein Raua jaoks oli ootamatugi, et just tema romaan "Rekonstruktsioon" nii rikkaliku proosavaliku hulgas võitjaks osutus. Eesti kirjanduses näeb ta viimaseid aastaid arvesse võttes positiivseid muutusi.
"Kui varasematel aegadel oli kirjanikule rohkem huvitav tema enda maailm, sisemaailm ja see, mis seal toimus, ja ta vahendas tegevust läbi enda vahetu ümbruse, siis praegu tundub, et kirjandus on saanud laiema hääle tagasi ja räägib suuremast ruumist ja vahetumalt sellest maailmast ja protsessidest, mis meid ümbritsevad, ilma teda modernistlikult töötlemata," ütles Raud.
Eesti möödunud aasta parimaks näidendiks valiti Martin Alguse "Kontakt", mille eripära seisneb žürii hinnangul selles, et seda pole vaja teiste vahenditega ilustada - ta lihtsalt on hea nii nagu ta on, tekstina. Parima näidendi autori enda sõnul on eesti näitekirjandus hetkel üleüldiselt kõrgel tasemel.
"On head ja huvitavad ajad olla näitekirjanik. Teemasid meie ümber on palju, millest kirjutada, ja ma arvan, et oleme küllaltki heas seisus. Olin isegi näidendivõistluse žüriis ja seal oli samamoodi näha sellist tungi ja tahet kaasa mõelda ja tahet probleeme püstitada ja neid siis ka teatri vahenditega lahendada," sõnas Algus.
Parimaks lastekirjandusteoseks valiti Jaanus Vaiksoo "Supipotikarneval".
Parimaks ilukirjanduslikuks tõlkeks võõrkeelest eesti keelde valis žürii Wystan Hugh Audeni "39 luuletust ja 5 esseed" tõlke Märt Väljataga sulest.
Parimaks ilukirjanduslik tõlkeks eesti keelest võõrkeelde valis žürii Indrek Hargla "Apteeker Melchiori ja Rataskaevu kummituse" ning Jaan Krossi "Tahtamaa" tõlked Jouko Vanhaneni sulest.
Venekeelsete autorite kirjandusauhinna pälvisid Gohar Markosjan-Käsper teosega "Memento mori" ja ajakiri PLUG, mille toimetajad ja väljaandjad on Olesja Bõkova ja Dan Rotar.
Kultuurkapitali artikliauhinna sai Tiit Hennoste artikliga "Elu ja kirjanduse piiril. Suhtlemine Oskar Lutsu "Kevades"".
Toimetaja: Karin Koppel