Neljapäeval oli tähtaeg, mil kõik Eesti koolid pidid EHIS-esse kandma seal õppivate õpilaste andmed.

Üle Eesti oli neid noori 485, ütles haridusministeeriumi pressiesindaja. Kuigi number tundub suur, on see siiski väiksem, kui oli nende noorte arv, kes mullu peale põhikooli oma haridusteed ei jätkanud. "Eelmisel sügisel ei läinud pärast põhikooli edasi õppima 709 alla 18-aastast noort," lausus pressiesindaja.

Suurimas omavalitsuses Tallinnas näitas Haridussilm reede hommikuse seisuga 245 koolikohata noort. Haridusameti hariduskorralduse osakonna juht Krista Keedus aga märkis, et tegelik arv võib olla tehniliste viivituste tõttu väiksem.

"Ma tean, et koolidel on praegu olnud keeruline õpilasi EHIS-esse kanda, nii et neid tegelikult võib olla vähem lihtsalt tehnilistel põhjustel," selgitas Keedus.

Kuigi iga ilma koolikohata noor on Keeduse sõnul probleem, toob ta välja, et varasemalt on Tallinnas põhikoolijärgselt edasi õppimata jäänud koguni üle 400 noore, mistõttu on praegune olukord tema sõnul võrdlemisi hea.

Põhjuseid, miks Tallinna noored koolikohata jäävad, on mitmeid. Üheks peamiseks murekohaks on see, et noor ei saanud eelkõige soovitud koolikohta. Keedus sõnul on sellistel juhtumitel vastuolu noorte ja vanemate soovide ning reaalsete tulemuste vahel.

"Meie poole on pöördunud lapsevanemaid, kes tahaksid, et nende lapsed ikkagi õpiksid gümnaasiumis, aga kelle põhikooli lõputulemused – kõige sagedamini matemaatikaeksami tulemus – ei ole piisavad selleks, et gümnaasiumis edasi õppida," rääkis Keedus.

"Muidugi võib olla nii, et üks eksam ebaõnnestus mingisugustel objektiivsetel põhjustel. Ma arvan aga, et päris palju on ka seda, et põhikoolis ei ole antud endale aru: selleks, et edasi õppida, tuleb järjekindlalt tööd teha, et oleksid head tulemused," lisas Keedus.

Lisaks on Tallinnas paljudele noortele probleemiks nõrk eesti keele oskus, eriti nende puhul, kes on pärit eestikeelsele õppele ülemineku koolidest.

Ametnik soovitab koolikoht igal juhul vastu võtta

Keeduse sõnul on praegugi koolikohata noortel võimalusi, kuidas veel sel sügisel oma haridusteed jätkata. Üheks võimaluseks on ettevalmistav õpe, kus haridusministeeriumi andmetel on juba kirjas umbes 200 Tallinna noort. Ettevalmistava õppega saab liituda ka jooksvalt ja kohti Keeduse kinnitusel jätkub.

"Ettevalmistavasse õppesse sobib minna siis, kui on soov näiteks põhikooli eksamit uuesti teha. Samuti kindlasti neil, kellel eesti keel on olnud nõrk. Päris paljud nendest, kellel veel koolikohta ei ole, on eestikeelsele õppele ülemineku koolide õpilased ja nõrk eesti keele oskus on paljudel olnud probleemiks. Nende puhul saan ma küll soovitada ettevalmistavat õpet," selgitas Keedus.

Välisriikidest tulnud noortele, eelkõige Ukraina taustaga, on Keeduse sõnul kõige parem ja just neile suunatud ettevalmistav õpe Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumis ehk Vabaduse Koolis.

Kui aga edasiõppimiskoha puudumise põhjuseks on üksik ebaõnnestumine, siis võiks noor Keeduse sõnul jätkuvalt vaadata kutsehariduse või kutsekeskhariduse poole.

"Teko ehk Tallinna Teeninduskooli vastuvõtt on teatud erialadele jätkuvalt avatud, äkki noor inimene leiab sealt midagi. Võiks vaadata ka väljaspoole Tallinna, sest tegelikult on koolikohti üle Eesti palju," selgitas ametnik.

"Kolmas variant, mida olen soovitanud, on see, et õppeaasta alguses on siiski liikumist ja gümnaasiumites ei olnud kõik õppekohad täidetud. Tuleb aga tunnistada, et sellist vakantsi on rohkem koolides, mis lähevad üle eestikeelsele õppele, mitte eestikeelsetes gümnaasiumites," lisas Keedus.

Samas on gümnaasiumitest ka õppeaasta jooksul liikumisi, märkis ta.

"Mina soovitan noorele kindlasti kuhugi õppima minna, koolikoht vastu võtta ja siis juba edasi vaadata. Äkki tekib õppeaasta jooksul või järgmisel aastal mõnes meelepärasemas koolis vabu kohti. Kõik õpilased ei jää ju sinna püsima, kuhu nad algselt sisse on saanud," julgustas ametnik.

Tartus on peamiseks tõkkeks keelebarjäär

Tartu haridusosakonna õppimiskohustuse koordinaator Irina Ušanova sõnul on Haridussilma järgi Tartus õppekohata vaid 10-11 noort. Kõigi koolikohata peredega on Ušanova juba augustist suhelnud ja neile erinevaid õpiteid soovitanud.

Ka Tartus on sarnaselt Tallinnaga noortele üheks peamiseks komistuskiviks just keelebarjäär.

Ušanova nentis, et vaadates õpikohata jäänud noori, on kõige levinum põhjus ebapiisav eesti keele oskus. "Nad ei saanud minna gümnaasiumisse ja ei saanud minna edasi kutsekooli eriala õppima. Õppimine on eesti keeles ja nende eesti keele oskus on ebapiisav, et jätkata õpinguid," lisab ta.

Lisaks esineb Tartus ka muid põhjusi: näiteks pole noor sooritanud mõnda põhikoolijärgset lõpueksamit või puudus sisseastumisel varuplaan.

"On ka need, kes valisid endale ühe eriala, kandideerisid, ei saanud sisse ja neil ei olnud B- või C-plaani," kirjeldab Ušanova teisi juhtumeid.

Lahendusena näeb Ušanova ettevalmistavat õpet. Tartus on kohti ettevalmistavas õppes, kus pakutakse noortele individuaalseid õppekavasid ja pannakse lisarõhku just eesti keele õppele.

Samas tõdes Ušanova, et mõnede noorte motiveerimine on osutunud keeruliseks ja jõuga kedagi aidata ei saa.

"Mitte kõik ei võta seda võimalust vastu, et nad on valmis minema ettevalmistavasse õppesse," märgib ta oma kogemuse pealt perede nõustamisel.

Eesti haridussüsteemis asendus varasem koolikohustus õppimiskohustusega, mis pikendas kohustusliku haridustee pikkust 18. eluaastani. 2024. aasta detsembris riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse eesmärk on suunata põhikooli lõpetajaid edasi õppima ning viia haridusvõimalused paremini vastavusse tööjõuturu vajadustega.