Vastavalt Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st koosneva konsortsiumi esindajatega mullu 2. septembril allkirjastatud lepingule jätkati ehitusobjektil eelmisest ehitajast poolelijäänud töid, sealhulgas Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkuse 2+2 eraldusribaga teelõigu ehitust, teatas maanteeamet.

Eelmine ehitaja - Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnev konsortsium - jättis nii Ehitajate tee kui läänepoolse ühendustee ehituse mullu kevadtalvel pooleli.

Maanteeamet sõlmis Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituslepingu 2009. aasta 23. septembril ja läänepoolse ühendustee ehituslepingu 2009. aasta 3. novembril konsortsiumiga, mida juhtis AS Koger&Partnerid. 2010. aasta suvel sai konsortsiumi juhtivpartneriks SIA Binders. Vastavalt toonastele lepingutele pidi Ehitajate tee valmima 2011. aasta sügisel ning läänepoolse ühendustee valmimise tähtaeg oli juba 2010. aasta 15. oktoobril.

Ehitajate tee ja läänepoolse ühendustee on kaks esimest etappi Pärnu ümbersõidu koondprojektist, mille peamine eesmärk on parandada liiklustingimusi ja -ohutust ning teekeskkonda, arendada üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T ühendusi ja viia Pärnu ümbersõit vastavusse kehtivate standarditega.

Kolmanda etapi, Papiniidu silla remondileping sõlmiti 2009. aasta 17. detsembril ASiga Nordecon Infra ja OÜga Nordecon Betoon ning sild võeti vastu 2011. aasta jaanuaris. Neljanda etapi, Papiniidu pikenduse ehitusleping sõlmiti 13. augustil 2010 ehitusfirmadega Tallinna Teede AS ja Merko Ehitus AS ning objekt avati liikluseks 2011. aasta 30. oktoobril.

"Otse loomulikult on Pärnu jaoks ikkagi tegemist sajandi projektiga. Me oleme saanud juurde 16,7 kilomeetrit jalgrattateid, mis on oluline lisandväärtus. Tallinna maantee - Haapsalu maantee ühendustee valmimisega oleme tegelikult loonud kõige olulisema tuiksoone Loode-Pärnu tööstusküla kasutusele võtmiseks,"ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi "Aktuaalses kaameras".

Via Balticast laiemalt rääkides tuleb aga tõdeda, et selles on Pärnu maakond teistest ees. Pärnus on juba valmis teemaplaneering, Rapla- ja Harjumaal sellega alles tegeletakse.

"Edaspidine seisneb nüüd teemaplaneeringute kehtestamises. Üks teemaplaneeringu kehtestus on juba toimunud, Pärnu maavanem kinnitas selle 1. oktoobril, mis haarab Raplamaa piirilt Häädemeesteni," märkis maanteeameti peadirektor Aivo Adamson.

Selle ajani, kui Harju- ja Raplamaal Via Baltica ehitamiseni jõutakse, kulub Adamsoni hinnangul aastaid. Pärnumaal jääb oodata rahastamisotsust ja siis saab projekteerimisega alustada.

Kokku läks Pärnu ümbersõidu ehitus maksma 39 717 330 eurot , mis on võrreldes algselt kavandatud 51,1 miljoni euro ehk 22% võrra odavam. Projekti raames valmis 9,63 kilomeetri jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 kilomeetri kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 kilomeetri jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 kilomeetri ulatuses müratõkkeseinu.