Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tallinn kaebas Trepi tänava lammutamist nõudva kohtuotsuse edasi
Tallinna linn esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtu 9. veebruari otsuse peale, millega kohustati linna taastama vanalinnas Harju tänava haljastuga piirneva Trepi tänava ja Nõelasilma värava alal endine olukord.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb lammutada ajaloolise Trepi tänava äärde ja Nõelasilma juurde rajatud tugimüür, kuna linnavalitsus on lasknud selle ehitada erakinnistule. Raepressi teatel on Tallinna linn seisukohal, et selle otsuse tegemisel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise.
Vaidlused pisikese müürijupi ja taastatud Trepi tänava pärast on aga kestnud juba 2006. aastast, mil linnavalitsus alustas Harju tänava haljasala rajamist ja Trepi tänava väljakaevamist. Kuna tänav oli esialgsel kujul Harju tänavaga samal tasapinnal, tekkis Harju 30 kinnistu piirile umbes 2,7 meetri kõrgune järsk nõlv. Seejärel otsustatigi kunagise elamu vundamendile ehitada betoonist tugimüür. Kahjuks jäi aga müür erakrundile, mis kuulub OÜ-le Uranos, kirjutas ringkonnakohtu otsuse järel Postimees.
Uranosele on küll nende kinnistu eest pakutud 357 500 eurot, kuid Uranose omanikku Heino Viiki see hind ei rahulda.
"Antud kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus riikliku kaitse all olevast kultuuriobjektist tuleneva avaliku huvi sisustamise osas õiguspraktika kujundamisel," märgitakse kassatsioonikaebuses.
Kassatsioonikaebuses seisab, et Tallinna linn ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga ja leiab, et lisaks asjaõigusseadusele pidanuks kohus kohaldama ka muinsuskaitseseadust ja hindama, kas ja kuidas on kohtuotsus täidetav ehitusseadusest ja muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete tõttu.
Linna hinnangul pidanuks kohus kaaluma muu hulgas ka avalikku huvi, sealhulgas kinnismälestisele, muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kohtuotsuse täitmise tulemusena tekkida võivaid kahjustusi.
"Kuivõrd vaidlusalune objekt on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal asuv arheoloogiamälestis, pidanuks kohus otsuse tegemisel arvestama ka Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonist, UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist ja UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist tulenevaid nõudeid ning kohustusi," märkis Raepress.
Eesti vabariigi poolt 23. oktoobril 1996 ratifitseeritud Euroopa arheoloogiapärandi kaitse konventsioon sätestab nõude osalusriikidele arheoloogiapärandi elementide konserveerimiseks, kui see on võimalik, arheoloogiapärandi elementidele avalikkuse juurdepääsu tagamiseks ning nende näitamiseks avalikkusele. UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 5 järgi peavad riigid tagama oma territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi võimalikult efektiivse kaitse.
Kassatsioonikaebuses on öeldud, et Tallinna linn ei ole rajanud antud kinnistule uusehitist.
"Projekti realiseerimise tulemusena restaureeris ja konserveeris Tallinna linn Trepi tänava ja selle ääres paiknenud ehitissäilmed, originaalse tänavasillutise ja trepi ning taastas ümarkaarse Nõelasilma värava koos arhitektuursete detailidega, mis moodustavad osa Tallinna vanalinna ajaloolisest linnaruumist ning iseloomustavad endisaegseid ehitustraditsioone, kasutatud materjale ning arheoloogilisi kihistusi. Arheoloogilistel väljakaevamistel puhastati välja ka Trepi tänava ääres asunud majade, sh Harju tn 30 hoone vundamendid, milliste vanus võib ulatuda kuni 14. sajandisse. Trepi tänava restaureerimise ja konserveerimisega taastati ühtlasi oma endisaegsel kujul ka Tallinna vanalinnas paiknev ajalooline tänavavõrgustik," teatas Raepress.
Vaidlused pisikese müürijupi ja taastatud Trepi tänava pärast on aga kestnud juba 2006. aastast, mil linnavalitsus alustas Harju tänava haljasala rajamist ja Trepi tänava väljakaevamist. Kuna tänav oli esialgsel kujul Harju tänavaga samal tasapinnal, tekkis Harju 30 kinnistu piirile umbes 2,7 meetri kõrgune järsk nõlv. Seejärel otsustatigi kunagise elamu vundamendile ehitada betoonist tugimüür. Kahjuks jäi aga müür erakrundile, mis kuulub OÜ-le Uranos, kirjutas ringkonnakohtu otsuse järel Postimees.
Uranosele on küll nende kinnistu eest pakutud 357 500 eurot, kuid Uranose omanikku Heino Viiki see hind ei rahulda.
"Antud kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus riikliku kaitse all olevast kultuuriobjektist tuleneva avaliku huvi sisustamise osas õiguspraktika kujundamisel," märgitakse kassatsioonikaebuses.
Kassatsioonikaebuses seisab, et Tallinna linn ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga ja leiab, et lisaks asjaõigusseadusele pidanuks kohus kohaldama ka muinsuskaitseseadust ja hindama, kas ja kuidas on kohtuotsus täidetav ehitusseadusest ja muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete tõttu.
Linna hinnangul pidanuks kohus kaaluma muu hulgas ka avalikku huvi, sealhulgas kinnismälestisele, muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kohtuotsuse täitmise tulemusena tekkida võivaid kahjustusi.
"Kuivõrd vaidlusalune objekt on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal asuv arheoloogiamälestis, pidanuks kohus otsuse tegemisel arvestama ka Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonist, UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist ja UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist tulenevaid nõudeid ning kohustusi," märkis Raepress.
Eesti vabariigi poolt 23. oktoobril 1996 ratifitseeritud Euroopa arheoloogiapärandi kaitse konventsioon sätestab nõude osalusriikidele arheoloogiapärandi elementide konserveerimiseks, kui see on võimalik, arheoloogiapärandi elementidele avalikkuse juurdepääsu tagamiseks ning nende näitamiseks avalikkusele. UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 5 järgi peavad riigid tagama oma territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi võimalikult efektiivse kaitse.
Kassatsioonikaebuses on öeldud, et Tallinna linn ei ole rajanud antud kinnistule uusehitist.
"Projekti realiseerimise tulemusena restaureeris ja konserveeris Tallinna linn Trepi tänava ja selle ääres paiknenud ehitissäilmed, originaalse tänavasillutise ja trepi ning taastas ümarkaarse Nõelasilma värava koos arhitektuursete detailidega, mis moodustavad osa Tallinna vanalinna ajaloolisest linnaruumist ning iseloomustavad endisaegseid ehitustraditsioone, kasutatud materjale ning arheoloogilisi kihistusi. Arheoloogilistel väljakaevamistel puhastati välja ka Trepi tänava ääres asunud majade, sh Harju tn 30 hoone vundamendid, milliste vanus võib ulatuda kuni 14. sajandisse. Trepi tänava restaureerimise ja konserveerimisega taastati ühtlasi oma endisaegsel kujul ka Tallinna vanalinnas paiknev ajalooline tänavavõrgustik," teatas Raepress.
Toimetaja: Heikki Aasaru