Ettevõtja Heino Viik otsustas neljapäeval oma kinnistule Tallinna vanalinnas Harju tänaval rajada kartulipõllu, juhtimaks tähelepanu asjaolule, et ei saa oma kinnistuga enda sõnul vabalt majandada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ostsin selle maa sihtotstarbega ärimaa ja elamumaa ja soovisin sinna ehitada, kahjuks linn seda 15 aasta jooksul lubanud ei ole ja ise on võtnud samal ajal maamaksu, mis nüüd on 6000 eurot aastas," rääkis OÜ Uranos omanik Heino Viik.

Juba 2006. aastal otsustas linn, et 1944. aasta märtsipommitamise ajal purustatud Harju tänavat täis ei ehitata ja ostis enamiku eraomandis olevaid kinnistuid ära. Viigi firmale Uranos kuuluv kinnistu jäi aga linna ostunimekirjast välja ning probleem on endiselt üleval.

"Sellist professionaalset lahendusele suunatud lähenemist linna poolt pole olnud siiamaani ja kõik need initsiatiivid lahendusi otsida on tulnud minu poolt ja kõigele on linn öelnud ei," rääkis Viik.

2007. aastal taastas linn ajaloolise Trepi tänava ja Nõelasilma värava, mis on Viigi kinnistu kõrval. Et haljasala ei langeks, rajas linn Viigi kinnistu serva müüritise. Asi läks kohtusse ja kohus otsustas, et nõnda eraomanikust üle sõita ei tohi - müüritis tuleb lammutada või muul viisil olukord lahendada. Lahendus tuli eelmisel nädalal - linnavolikogu otsusega seatakse kinnistu müüritise osale sundvaldus.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul proovib Viik linna survestada kinnistut ostma.

"Kui rääkida tema poolt ajakirjanduses välja käidud summast - 1,5 miljonit -, siis sellise raha eest ka Maakri tänaval kõige kallimaid krunte keegi ei osta, rääkimata Harju tänaval, kus on hoopis teine piirkond. Me oleme rääkinud summadest, mis härra Viigile pole sobinud, ja leidsime, et kõige õigem on tõesti teha sundvaldus," selgitas Võrk.

Linna tellitud hindamisakt näitas kinnistu väärtuseks kümme korda väiksemat summat.

Linna hinnangul on kartulipanekuga seadust rikutud. "Kui nüüd võtta seaduse silmis, siis see on täiesti lubamatu tegu - tegemist on ikkagi muinsuskaitsealaga, muinsuskaitseseadus keelab igasuguse sellise kaevetegevuse nagu ette oli võetud," ütles Võrk.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt on muinsuskaitsealal kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemiseks tarvis luba, mida Harju tänav 30 omanik aga taotlenud ei olnud, teatas linnavalitsus.

"Seega on ajakirjanduses palju kajastamist leidnud Harju tänava äärsele haljasalale kartulipõllu rajamine ebaseaduslik ja karistatav tegevus," ütles abilinnapea Andrei Novikov. "Karistuse määramine on muinsuskaitseameti pädevuses."

Seaduse kohaselt saab töö tegemise eest ilma ameti loata karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Tallinna linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakond teostas neljapäeval kohapeal vaatluse, tuvastas rikkumise ja esitab vastavasisulised materjalid muinsuskaitseametile, märkis linnavalitsus.

Viik ütleb, et tema tegeleb omal maal põlluharimisega, mitte kaevetöödega ehk seadust ei riku. Probleemi lahenduseks pakub ta, et linn võiks maatüki ära osta või lasta sinna ehitada.

"Eks see kuldvõtmeke on linna käes, et mina harin põldu ja järgmine aasta vast siis paneme energiavõsa maha," ütles Viik.

Muinsuskaitseamet ei sekku

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie kommenteeris, et muinsuskaitseseaduse paragrahv 52, mis reguleerib tööde tegemise luba kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal ütleb, et kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks muinsuskaitsealal on vaja luba. Harju tänaval toimunu puhul ei ole aga tegemist kaevetöödega.

"Seda nii muinsuskaitse igapäevases parktikas ega ka Tallinna linna enda kaevetööde eeskirjade järgi. Ka puudub selle koha peal selles sügavuses arheoloogiline kultuurkiht, mis oleks sarnase tegevuse korral võinud kahjustada saada. Lisaks ei ole kartulipeenra rajamine vastuolus Tallinna linna heakorra eeskirjadega. Seega, peenarde rajamine vanalinnades ega hauaplatsidele lillede istutamine kaitsealustel kalmistutel ei nõua muinsuskaitselist luba," selgitas Raie.

"Kuna tegu ei ole muinsuskaitselise küsimuse või muinsuskaitseseaduse rikkumisega, ei pea muinsuskaitseamet vajalikuks antud olukorras osapoolte vaidlusesse sekkuda," lisas ta.

Raie märkis, et mõistab mõlema osapoole argumente. "Nii omaniku püüdlust probleemile tähelepanu tõmmates veenda linnavalitsust lahenduseni jõudma kui ka linnavalitsuse soovi näha Harju tänava haljasala osas terviklikku, projekti kohast haljastuslahendust. Hetkel on siiski tegu pärandit mitte kahjustava tegevusega," sõnas Raie.